09.07.2012
Tänane Äripäev kirjutab riigi- ja erasektori sümbioosist: riigiasutuse hangete üle otsustavad töötajad käisid reisimas nende ettevõtete raha eest, kes hangetel osalevad ja on mitmel juhul ka samalt asutuselt tulusaid lepinguid võitnud. Toimetuse hinnangul on säärane toimimine ühemõtteliselt taunitav.
Et asjad korras ei ole, taipasid asjaosalised isegi: muidu poleks justiitsiministeeriumi haldusalasse kuuluv registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) teinud katset messilähetuse kuluaruandeid peita. Äripäeva päringule vastas RIKi juhi asemel justiitsministeeriumi pressiesindaja, kes saatis esialgu vaid palutud dokumentide esilehed, jättes käskkirja juurde kuuluva kuluaruande edastamata. Ta avaldas küll messikülastustele kulunud summa, aga jättis enda teada, et tegelikult maksis RIK töötajate reisi eest ainult päevaraha, sellal kui sõidu kui ka majutuse kulud katsid Green IT ja tänaseks Elioniga ühendatud Microlink.
Green IT on alates 2010 algusest võitnud RIKilt lepinguid 2,6 miljoni euro eest, Microlink, hilisem Elion, aga sama aja jooksul osalenud töödes kogumaksumusega 1,8 miljonit eurot. Reisil käisid just need ametnikud, kes hangete üle otsustavad.
RIKi töötajad ise väidavad, et kõik nende korraldatud hanked on läbipaistvad, ning reisid kinni maksnud firmadki kinnitavad, et otsused on alati tehtud RIKi huvides. Justiitsiministeeriumi asekantsler on siiski teisel arvamusel, mida jagab ka Äripäev: kõnealusel juhtumil on erasektori huvid avaliku huviga põimunud eetiliselt aktsepteerimatul viisil. Ministeerium muutus kahe reisil käinud RIKi töötaja suhtes tähelepanelikuks juba varem, kui ilmnes, et kõnealusel juhul reisil käinud ametnikud Janek Nozdrenko ja Rome Mitt on loonud kasutatud arvuteid müüva ettevõtte, mille partnerite hulka kuuluvad riigihankeid võitvad firmad. Ent siinses juhtumis püüdis juhtunut kinni katta ka ministeerium.
Tegelikult on lugu ju lihtne: asjad ei pea mitte ainult ausad olema, vaid ka niimoodi näima. Isegi juhul, kui reiside eest maksnud firmad ei oleks hangetel edukad olnud või poleks neil üldse osalenudki, võib ja peabki avalikkusel ometi tekkima küsimus, miks erafirmad riigiettevõttele sääraseid kingitusi teevad. Kui see on aga juba tehtud, siis ei veena enam ükski kinnitus, et hanke võitis see, kes seatud kriteeriumitele kõige paremini vastas – seda isegi mitte juhul, kui see tõesti nii oli. Ka ei ole õigustusena tõsiseltvõetav reisi rahastanud firmade väide, et juhuslikult vabanenud kohad reisigrupis oleks võinud täita ka mõni teine töötaja hangete üle otsustajate asemel. Halvasti oleks firmade kulul reisimine lõhnanud ka siis.
Sellega ei taha me öelda, et riigi- ja erasektor ei peaks omavahel koostööd tegema või et korruptsioonikahtluse kartuses peaks suhtlemast loobuma. Ent kui erasektor on riigitöötajatele võimaldanud mingeid hüvesid, siis on igal juhul õigustatud küsimus, mida selle eest vastu saadi. Isegi kui reisilkäimine tegelikult hangete tulemusi ei mõjutanud, jääb avalikkusele väga kergesti mulje, et see ikkagi nii oli – ja vastupidist tõendada pole võimalik. Jah, juriidiliselt ehk küll, kuid eetiliselt mitte. Ja seda ei saa endale lubada ei riigi- ega eraettevõte.
Allikas: ÄP Online