Augusti lõpus määrati tingimisi vanglakaristus neljale mehele, kes võltsisid Pärnus dokumente ja lasid autosid altkäemaksu eest tehnoülevaatusest läbi. Kokku oli viimase aasta jooksul üle Eesti kohtu all 12 tehnoülevaatajat, kes võtsid ligikaudu 150 autoomaniku käest althõlma raha vastu ja võltsisid dokumente. Korruptiivsed ülevaatuspunktid leidis politsei suuresti tänu saabunud vihjetele ja kogutud informatsioonile.
„Neljas Eesti paigas aset leidnud juhtumeid kommenteerides saab öelda, et see ei olnud koordineeritud tegevus ja need ettevõtted tegutsesid üksteisest eraldi. Näib, et tollal oli nagu tavaline, et ühest küljest tulid ülevaatajad inimestele vastu, et kontrollis vigu avastades pigistati silm kinni, aga samal ajal oodati ka rahasummat altkäemaksu näol. Osas kohtades käis asi nii, et auto üldse kohal ei käinudki, vaid toodi ainult dokumendid. Või siis toodi kontrolli hoopis ülevaataja või kellegi tuttava enda auto ehk doonorauto, millele tehti kontrolli teise auto pähe,” selgitas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.
Ta rääkis, et ühelt autolt teenitavad summad ei pruukinud olla sugugi suured. Ka kohtuotsustest tuleb esile, et autosid lasti ülevaatuselt korruptiivsel teel läbi isegi nii pisikese tasu eest nagu 10 eurot või pudel viskit. Kuid kui autosid käis päevas palju, võis ülevaataja ühe kuu lõikes teenida endale üsna kopsaka lisa, vahest ehk teise kuupalgagi.
„Vahendaja oli see, kelle kaudu autokasutajad jõudsid konkreetse tehnoülevaatuspunkti ülevaatajani, kus oli teada, et väikese raha eest tehakse ülevaatus ära ja seda hoolimata auto tegelikust seisukorrast. Vahemeeste olemasolu iseenesest tähendab seda, et on tekkinud toimiv kett, millega vahendaja kaudu jõuab ebaausa töötaja juurde. Me oleme märganud ka teistes valdkondades seda, et kui vahendajad tekivad, siis hakkab tekkima nn massiline tarbimine. Info levib ja vahendajal on konkreetsed ametiülesandeid täitvate inimeste kontaktid, nimed ja tema kaudu teenuse ostmine saab alati positiivse tulemuse,” lisas Ombler.
Vahendajale, kes Tallinnas ebaausad kliendid ja ülevaatajad kokku viis, mõistis kohus rahalise karistuse. 12 ebaausat ülevaatajat said tingimisi vanglakaristuse ja keelu edaspidi tehnoülevaatajana töötada.
Juhid olid loiud
Osalt võib nende juhtumite puhul osutada ka ülevaatuspunktide juhtide suhtumisele ettevõttes toimuvasse. Ombler usub, et kui ettevõtte juht panustaks rohkem sellesse, et tema töötajad oleksid tööeetika ja -kultuuri kohta paremini koolitatud, siis vähendaks see ka ahvatlust keelatud raha vastu võtta. Töötajate suhtumine saab alguse tööandja eeskujust.
„Päevast päeva me seda ei märkagi, aga kui me teame, et eelnevalt oli võimalik saada ebaausal teel oma juhiluba, esmaregistreerida varastatud auto või saada ülevaatus ebaausal teel, siis selline madalama taseme korruptsioon levib edasi ka järgmistele tasemetele ja järjest kõrgemale. Kui me saame liiklusohutusega seotud korruptsiooni oluliselt vähendada, siis ma usun, et see hea mõju kandub edasi ka teistesse eluvaldkondadesse,” sõnas ta.
Politsei esitas korruptsiooniriski maandamiseks nii tehnoülevaatusi haldavale maanteeametile kui ka tehnoülevaatajate liidule märgukirja. Seal on kirjas, kuidas saaks tehnoülevaatuste tegevust paremaks muuta, kuidas töötajaid koolitada ja mis on ettevõtete juhtide roll olukorra parandamiseks.
Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul oli see ameti jaoks väga alarmeeriv, et politsei tabas korruptiivsed ülevaatajad, sest vahepeal oli tekkinud tunne, et tehnoülevaatuste olukord on Eestis palju parem. Esimese avalikkuse ette jõudnud korruptiivsete tehnoülevaatuse töötajate juhtumi muutis irooniliseks tõik, et Pärnu maanteel tegutsenud ülevaatuspunkt on kõigest paarisaja meetri kaugusel maanteeametist.
Politsei märgukirjas tehtud soovitustest on maanteeamet nii mõndagi juba arvesse võtnud ja tahab panna tehnoülevaatuse punktidesse kaamerad.
„Me tahame saada numbrituvastust. See tõestaks, et kõik autod oleksid seal ka reaalselt käinud,” ütles Vahtra. Kaamerate ülesseadmise plaani puhul on ainult üks tõsine küsimus: kas need peaksid ülevaatuste hinna tõusu kaudu kinni maksma autoomanikud või tuleks raha võtta maksumaksjalt?
Miljoni euro eest kaameraid
Tehnoülevaatajate liidu juhatuse esimees Andres Soots suhtub maanteeameti kaamerate plaani üsna kriitiliselt ja seda põhjusega, sest tema sõnul on maanteeamet kirjutanud uutesse lepingutesse nõude, et alates 1. juulist 2018 peavad kõigil olema kõnealused kaamerad paigaldatud.
„Nad kirjutasid selle lepingusse sisse – võta või jäta. Kõik tahavad teenuse osutamist jätkata ja neelasid selle tingimuse alla. Aga see tekitas olukorra, kus me peame kuni miljoni euro eest ostma kaameraid, sest maanteeamet nõuab ühte kindlat tüüpi litsentseeritud kaameraid. Keegi ei ole kaamerate vajalikkuse vastu, vaid küsimus on selles, kes selle kinni maksab ja mis on selle kasutegur. Kaamerate paigaldamine on järelevalve üks osa, aga kahjuks on maanteeamet praegu valinud sellise süsteemi, mis on väga kallis. Väita, et sellega probleemid lahendatakse, on ennatlik,” nentis Soots.
Ta lisas, et kuivõrd Eesti 135 ülevaatusliinil tehakse aasta jooksul pool miljonit tehnoülevaatust, siis on võimatu, et keegi suudaks seda hallata. Tema arvates tuleb hoopis tehnoülevaatuspunkte rohkem usaldada ja nendega koos leida lahendus olukorra parandamiseks.
„Kindlasti on süüdi need ülevaatajad, kes on teinud oma tööd ebaseaduslikult. Aga Eestis on üle 300 ülevaataja, keda kõiki see teema puudutab ja kellele näidatakse näpuga, et nad on pätid ja kaabakad. Klientide teadlikkust tuleb tõsta, et sõidukid tuleb korda teha, ja kui keegi pakub kellelegi midagi, siis selline tegevus on korruptsioon ja need inimesed, kes annavad raha, peavad saama õiglase karistuse. Liidu poolt teeme kõik, et tõsta klientide ja ülevaatajate teadlikkust korruptsiooni teemadel,” ütles Soots.
Maanteeamet kavandab IT-arendust
Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra nimetab mitut meedet, millega amet kavatseb korruptsiooniriski maandada. Üks neist on tehnoülevaatuste liidu algatatud liiklusseaduse muudatus, mis muutis korduvülevaatuse protseduuri. Ülevaatusel läbi kukkunud sõidukeid ei võeta enam kohe liiklusest ära, vaid autoomanikel on kuni kaks kuud aega ilmnenud puudusi parandada. See vähendab ühtlasi autoomanike vajadust igal juhul esimese korraga ülevaatuselt läbi saada ja selleks altkäemaksu anda.
„Me tegime kampaania „Aus ülevaatus”, mille mõte oli teadvustada inimestele, et ülevaatusel käimine ei ole karistus, vaid abistav meede selle jaoks, et kontrollida sõiduki korrasolekut ning tagada seeläbi enda ja pereliikmete turvalisus teel. Kui minna ülevaatusele sooviga, et laske mu sõiduk läbi hoolimata sellest, et see on katki, siis see ongi juba korruptsioon ja sellega tehakse ka endale karuteene,” rõhutab Vahtra.
Maanteeamet kavandab ka IT-arendust, mis võimaldaks saata andmed ülevaatuspunkti seadmetest otse liiklusregistrisse. Arendust kavatsetakse alustada lähiajal.
