Paari aasta eest sai keskkriminaalpolitsei vihje, et kaitseressursside ameti arstlikule komisjonile võidakse kaitseväeteenistusest vabastuse saamiseks esitada võltsitud haiguslugude andmeid. Sama kahtlus oli tekkinud ka kaitseressursside ametil. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul sai peagi selgeks, et kuna seda tehakse süsteemselt, tasub otsida seost arstiga, kes tõendeid annab.
Pärast 1990. aastaid teadaolevalt ainsa sellelaadse kriminaalasja uurimine on nüüdseks lõppenud ja üks süüdistatav on peamiselt Tallinnas töötav neuroloog Aleksandr. Teda süüdistatakse pistise võtmises, sest ta võttis raha eest eelisjärjekorras vastu noormehi, kes soovisid saada valede haigusnähtudega arstitõendit. Neuroloog Aleksandr võttis poisse vastu Harjumaa eri raviasutustes, sest ta töötab nii Tallinnas, Maardus kui ka Paldiskis.
Käsilane Pavel
Arst ei tegutsenud üksi. Tema peamine käsilane oli Pavel, kes vahendas arstile tõendeid soovivaid poisse. Skeemis oli ka väiksemaid lülisid, kes korraldasid dokumentide liikumist ja muud asjaajamist. Näiteks Aleksandri poeg.
2011.–2014. aastani toimis skeem arsti osalusel, kuid viimases otsas ehk 2014. ja 2015. aastal jättis Pavel neuroloogi mängust välja ja rahast ilma ning hakkas tema nimel ise tervisetõendeid võltsima. Ka arsti osaluseta võltsitud tõendid olid piisavalt hästi tehtud, sest läksid arstlikes komisjonides läbi ja raha maksnud noormehed saidki pikenduse või vabastuse.
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus nimetab Pavelit põhivahendajaks, sest just tema oli see, kes hakkas oma tutvusringkonna kaudu äri ajama. Teave levis tuttavatelt tuttavatele, hiljem pani Pavel kuulutuse ka internetifoorumitesse. Viimastel aastatel juhtis ta äri välismaalt. Eestis aitasid Pavelil asju ajada ema ja isa ning sõber, kes ostis endalegi sama sobingu kaudu tõendi.
Paveli ema ja isa ülesanne oli käia postimajas poja saadetud pakkidel järel, viia need edasi Õismäe ja Mustamäe eri tanklatesse ja jätta võltsitud arstitõendid tankla töötajate kätte, kes andsid need omakorda hiljem edasi Paveli sõbrale. Tema töö oli toimetada tõendid kaitseväest vabastust soovivatele noormeestele ja hiljem raha Paveli vanematele.
„Kuna ema ja isa olid olnud terve elu korralikud inimesed ja täitsid ilmselt lihtsalt oma poja plaani, lõpetasime nende kriminaalasja oportuniteediga,” ütles Evestus. Ent asjale veidi rohkem kaasa aidanud sõber on üks neljast süüdistatavast.
Osa ostis tõendi mitu korda
Summad, mida noormehed tõendite eest maksid, ulatusid paaristsajast tuhande euroni. Selle eest said nad enamasti tõendi, mis tagas neile kaitseväekohustuse edasi lükkamise, mõnele ka lõpliku vabastuse. Osa poisse, kes said aastase pikenduse, ostsid järgmise arstliku komisjoni jaoks uue tõendi.
Kuusteist niimoodi kaitseväeteenistusest kõrvale hiilinud noormeest, kes kriminaaluurimisega tuvastati, olid pärit mitmelt poolt üle Eesti. Nende sünniaastad olid 1988–1994, seega on nad praeguseks 23–29-aastased.
Kuigi kaitseressursside amet tühistas kõik arstliku komisjoni otsused, mis olid tehtud võltsitud tõendite alusel, ja noormehed kutsutakse uuesti komisjoni, on selles seltskonnas neidki, kes pääsevad teenistusest lõplikult. Need on noormehed, kes on vahepeal saanud 28-aastaseks ega ole seaduse järgi enam kutsealused.
Oportuniteediga lõpetati peale Paveli ema ja isa kriminaalasja ka kõigi tõendeid ostnud poiste kriminaalasjad ning kohustati neid maksma riigile kuni tuhat eurot. Tasub märkida, et kui Paveli ja Aleksandri emakeel on vene keel, siis kõik tõendeid ostnud noormehed olid eestlased. Aleksandr töötab praegugi arstina.
Üks asjaolu, mis näitab kogu süsteemi läbimõeldust, peitub arsti erialas ehk neuroloogias. Nimelt märkis närviarst noormeeste tõenditele diagnoosiks enamasti tugeva peavalu või suisa migreeni. Erinevalt füüsilistest vigastustest ja traumadest on seda tagantjärele enam-vähem võimatu kontrollida. Kuna arstlikest komisjonidest käib aastas läbi mitu tuhat noort, ei tekitanud paarkümmend peavalu tõttu pikenduse saajat ka silmatorkavat mustrit.
Ka Evestus tõdes, et prokuratuur ei saa tõendada, kas arsti väljastatud tõendid sisaldasid valediagnoose või mitte. Prokuratuur arsti selles otseselt ei süüdistagi. „Tõendite pinnalt on meil alust arstile ette heita seda, et ametiisikuna võttis ta noormehi raha eest väljaspool ravijärjekordi vastu ja väljastas neile tõendeid. See, et tema teenust on võimalik osta, viitabki korruptiivsele tegevusele,” selgitas prokurör.
Ebaõiglane teiste vastu
Kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae märkis, et tegemist on nii nende ameti kui ka kogu riigi mainet kahjustava olukorraga. „On äärmiselt kahetsusväärne, et on kutsealuseid, kes üritavad hoida kõrvale kohustuslikust ajateenistusest. Ja on äärmiselt kahetsusväärne, et on leidunud ka arst, kes arstieetikat ja seadusi eirates on välja andnud võltsitud tõendeid,” ütles Pae. Ta lisas, et peale seadusrikkumise on see tegu veel väga ebaõiglane enamiku kutsealuste vastu, kes läbivad seaduskuulekalt arstliku komisjoni ja astuvad kaitseväeteenistusse.
Aleksandrit esindava vandeadvokaadi Dmitri Teplõhhi sõnul on prokuratuuri süüdistus täiesti põhjendamatu ja arstil pole vähimatki põhjust ennast süüdi tunnistada. „Kõik arstile esitatud süüdistuses märgitud patsiendid käisid reaalselt arsti vastuvõtul. Arsti määratud diagnoosid vastavad anamneesile ehk sellele, mida patsiendid arstile vastuvõtul rääkisid,” märkis Teplõhh. Ta rõhutas, et diagnoosi sai arst määrata üksnes patsiendi sõnade järgi ja muid võimalusi diagnoosi kontrollimiseks, näiteks määrata lisauuringud või analüüse, ei olnud.
Ühtlasi tõi arsti kaitsja esile, et süüdistust pistise võtmises saab esitada ainult ametiisikule ja arst ei olnud selles olukorras ametiisik. „Ta ei kuulunud kaitseressursside ameti arstlikku komisjoni, vaid üksnes ravis haigla poole pöördunud patsienti. Kaitseressursside ameti arstlik komisjon kinnitas iseseisva kontrolliga patsienti raviva arsti varem pandud diagnoosi. See kinnitab omakorda, et arsti tegevuses ei olnud mingisugust ebaseaduslikku käitumist,” selgitas Teplõhh.
Advokaadi sõnutsi olevatki kõige kummalisem, miks uurimisorganid ei soovinud uurida kaitseressursside ameti arstliku komisjoni tegevust. „Arsti seisukoht vastab kaitseressursside ameti arstliku komisjoni liikmete iseseisvale seisukohale ja uuringutele, mis omakorda näitab, et arstivisiidil käinud patsiendid olid kas niivõrd hästi ettevalmistatud, et suutsid petta kahte spetsialisti, või olidki nad haiged ja vajasid ravi. Mõlemal juhul on alusetu teha arstile etteheited,” ütles kaitsja.
Pavel teatas Eesti Päevalehele oma kaitsja, vandeadvokaat Vladimir Sadekovi vahendusel, et ei soovi süüdistusi veel kommenteerida.
Miks saab ühe tõendiga kaitseväest vabaks?
Kaitseressursside ameti peadirektori Margus Pae sõnul oleks saanud seda seadusrikkumist vältida, kui arstliku komisjoni liikmetel olnuks ligipääs patsiendiportaali andmetele. „Sealt nähtuks üsna kiirelt komisjoni kutsutud kutsealuse tegelikud terviseandmed ja võltsdokumendi esitamine oleks läbi kukkunud,” selgitas ta. Pae nentis, et riigi arvukatest andmekogudest pole seni täit kasu, kui need pole eri ametkondade vahel kiires ristkasutuses.
Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Mai-Liis Kullama ütles, et alates 2017. aasta 1. jaanuarist on kaitseressursside ameti arstlikul komisjonil ligipääs tervise infosüsteemi andmetele, kuid seda ainult konkreetse inimese enda nõusolekul. „Selline lähtepunkt on valitud infosüsteemi sisu delikaatsuse tõttu,” selgitas Kullama.
Ühtlasi möönis ta, et tervise infosüsteemi andmekasutus peab olema põhjendatud ja andmeid kogutakse inimeste ravikvaliteedi ja ravi järjepidevuse parandamiseks, mitte elanike ega arstide järelevalve eesmärgil.
„Tervise infosüsteem on loodud ennekõike selleks, et dokumenteerida ja taaskasutada patsiendi haiguslugu, ning tugineb arsti ja patsiendi vahelisel usaldussuhtel. Juhtum on kahetsusväärne, kuid usume, et arstid lähtuvad oma tegevuses arstieetikast ja selliste üksikute halbade näidete varal ei peaks tegema üldistusi. Kes andmeid varjata soovib, leiab selleks erinevaid mooduseid. Kui seadust rikutakse, järgneb sellele karistus ja rikkumisi tuleb menetleda, lootes, et sellised juhused jäävad eranditeks,” märkis sotsiaalministeeriumi nõunik.
