Riigikogu põhiseaduskomisjon sai 18 institutsioonilt ja isikult 41 ettepanekut Eesti erakondade rahastamissüsteemi muutmiseks. Paljud ettepanekud korduvad väikeste variatsioonidega. Eraldi loetud ettepanekutel on samas tihti suuri sarnasusi teiste institutsioonide tehtud ettepanekutega. Osad ettepanekud panevad ette muuta ka teisi Eesti valimissüsteemi osasid peale kampaaniate rahastamise. 1. Valimiskampaaniate kulude piiramine. Ainus võimalus vähendada erakondade rahavajadust on avaldada survet kampaania rahastamisele. Kõige mõjusam teadaolev kulude vähendamise viis on teatud kanalite keelamine või valimiskampaania andmine maksumaksja poolt ülalpeetavasse ringhäälingusse. Erinevates Euroopa riikides on kasutusel erinevad kombinatsioonid, st keelatakse välireklaam või telereklaam ja antakse kõigile kandidaatidele teatud kriteeriumi alusel esinemisvõimalus. Samuti on võimalik seada kampaania maksumusele ülempiir. Allar Jõks, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL, Rohelised, TÜ riigiteaduste instituut, Demokraatide ühendus, Ülle Madise, Ühing Korruptsioonivaba Eesti 2. Avalikkuse kontroll erakondade rahastamise üle. Kuna erakondadel on demokraatia toimimises eripärane roll, millest johtuvalt erakondade tegevust reguleeritakse ka eraldi seadusega, võiks erakonnaseadus sisaldada olulisemalt põhjalikumaid sisunõudeid erakondade aruandlusele. Poliitikauuringute keskus Praxis, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Ühing Korruptsioonivaba Eesti 3. Vaja oleks põhjalikku sõltumatut ja sisulist regulaarset raporti või audit erakondade ressursikasutuse kohta. Tegu ei oleks majandusaasta aruande mõttes tehtava finantsauditiga, vaid täiendava sõltumatu hinnanguga erakonna tegevusele. Tuleks kaaluda, kas sellise raporti või auditi koostamine võiks olla mõne praeguse järelevalve ülesandeid täitva institutsiooni ülesanne – nt erakondade rahastamise järelevalve komisjon või riigikontroll – või oleks asjakohane moodustada sõltumatu raportööride grupp. Poliitikauuringute keskus Praxis, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL, TÜ riigiteaduste instituut 4. Erakondade riigieelarvelise eraldise sidumine liikmemaksude kogumisega. Riigieelarvest erakonnale tehtavate eraldiste suuruse määramisel võtta arvesse lisaks valimistel saadud häältele ka liikmemaksudest või seaduslikest annetustest saadud vahendeid. Allar Jõks, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, õiguskantsler, Rohelised, Ühing Korruptsioonivaba Eesti 5. Erakondadele riigieelarvest eraldatava raha parem eesmärgistamine. Erakondade rahastamise süsteemi muutmine peaks algama selgemate eesmärkide ja ootuste püstitamisest erakondade tegevusele. Nii parteidel endil kui kõigil ühiskonnaliikmeil peaks olema selge, milleks erakonnad raha vajavad. Poliitikauuringute keskus Praxis, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 6. Sätestada erakonna õiguslik vastutus varjatud annetuse vastuvõtmise eest. Kriminaliseerida keelatud annetuse andmine ja vastuvõtmine. Allar Jõks, IRL, TÜ riigiteaduste instituut, Riigikontroll 7. Riigieelarvest saadud vahendeid võiks kasutada vaid erakonna mõistliku isikkoosseisu ja kontori ülalpidamiseks. Allar Jõks 8. Lubada erakondi rahastada juriidilistel isikutel, mis kuuluvad ainult Eesti kodanikele. Keskerakond 9. Läbi vaadata võimalus rahastamisreeglite rikkumisel kasutada varalisi sanktsioone, näiteks vähendades riigieelarvelist toetust. IRL 10. Läbi vaadata võimalus pidada erakonna maksuvõlad kinni riigieelarvelisest toetusest. IRL, Erakondade rahastamise järelvalve komisjon 11. Ei mingit ärisaladust. Viia sisse muudatused, mis ei võimaldaks erakondadel ja teistel valimistel ning aktiivses poliitikas osalevate organisatsioonidel ja kodanikuühenduste ärisaladusele viidates varjata tehingute sisu. IRL 12. Tagada kõigile erakondadele võrdsed võimalused. Tuleb eesmärgiks seada poliitilise konkurentsi keskkonna kujundamine selliseks, et tagatud oleks ühelt poolt võrdsed võimalused olemasolevatele erakondadele ning teiselt poolt ka võimalus uute erakondade tekkeks ja nende võrdsed võimalused konkureerimaks juba esinduskogusse pääsenud erakondadega. Õiguskantsler 13. Erakondade riigieelarvest toetamine tuleks lahti siduda saadud mandaatide arvust. Kaaluda võiks nt poole eraldise jagamist riigikogusse pääsenud erakondade vahel võrdselt ja ainult ülejäänud poole jagamist proportsionaalselt. Õiguskantsler 14. Toetada rahaliselt ka uusi erakondi. Kaaluda tuleks riigikogu valimise eel riigieelarvelise eraldise andmist ka uuele erakonnale, mis nt on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt 90 päeva enne valimispäeva. Õiguskantsler 15. Riigieelarves ettenähtud eraldised jagatakse kõigi registreeritud erakondade vahel võrdselt. Rohelised, Vaba Isamaaline Kodanik, Kristlikud Demokraadid 16. Vähendada või kaotada kautsjon. Kautsjon, mis praeguses suuruses toimib kui varanduslik tsensus ja on seega põhiseaduse mõttega vastuolus, tuleb kas kaotada või vähendada suuruseni, mis oleks kõigile kandideerijatele rahaliselt jõukohane. Lisaks annab praegune korraldus, kus riigikokku mittesaanud erakondadele ja üksikkandidaatidele kautsjoni ei tagastata, riigikokku saanud erakondadele põhjendamatuid majanduslikke eeliseid ning suurendab poliitilise stagnatsiooni ohtu. Rohelised, Eesti Iseseisvuspartei, Kristlikud Demokraadid 17. Vähendada erakondade nõutavat liikmete arvu. Erakonnale esitatav 1000 liikme nõue on Eesti tingimuste kohta ebaproportsionaalselt suur ja seda tuleks oluliselt vähendada 300-500 inimeseni. Rohelised, Vaba Isamaaline Kodanik, Ülle Madise, Konservatiivne Rahvaerakond 18. Valimiskünnis peaks langema kahe protsendini. Rohelised 19. Vähendada erakondade riiklikku rahastamist vähemalt 50 protsendi võrra. Vaba Isamaaline Kodanik, Ülle Madise 20. Lubada riigikogu valimistele valimisliidud. Sarnaselt kohalike omavalitsustega on mõistlik lubada ka riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühingute valimisliitudel. Vaba Isamaaline Kodanik, Ülle Madise. 21. Fraktsiooni mittekuuluvatele riigikogu liikmetele võrdsed õigused. Valitud rahvaesindaja sõltumatuse tagamiseks tuleb kaotada riigikogu fraktsioonide põhjendamatud eelised fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute ees. Vaba Isamaaline Kodanik 22. Liigutada erakondade annetuste ning liikmemaksude aruannete avalikustamise graafik ühe kuu võrra varasemaks. Leiame, et taoline muudatus teeks valimiskampaaniate rahastamise läbipaistvamaks ning väldiks olukorda, kus riigikogu valimiskampaaniate puhul viimase kahe kuu rahastamine (mis on kampaaniate puhul kõige intensiivsem periood) tuleks välja alles pärast valimisi. TÜ riigiteaduste instituut 23. Siduda erakondade riigieelarveliste eraldiste üldsumma taas protsentuaalselt riigieelarve kogumahuga. TÜ riigiteaduste instituut 24. Erakondade riiklik toetus tuleb siduda valimistel saadud häältega sõltumata valimiskünnise ületamisest. Sellisel juhul on valijal teada, et enda antud häälega annab ta erakonnale ka riigieelarvelise toetuse. Demokraatide ühendus, Eesti Iseseisvuspartei 25. Võlgade kiire likvideerimine. Riigikogu valimistel osalenud erakonnad on kohustatud valimistele järgneva aasta jooksul likvideerima valimistega seoses tekkinud võlgnevused, et saada riiklikku toetust. Demokraatide ühendus 26. Riigikogus fraktsiooni vahetamise lubamine. Ülle Madise 27. Peame vajalikuks kehtestada annetaja varaliste vahendite kontrollikohustus. Kontrollorgani halduskoormuse vähendamiseks võiks kehtestada ühe isiku poolt tehtud annetuste aastase summeeritud piirmäära, alates millest annetaja varaliste võimaluste kontroll oleks kohustuslik. Soovitame selleks piirmääraks seada 1500 eurot. Alla seda piirmäära jäävate annetuste puhul võiks kontrollorganil olla õigus teostada kontrolli pisteliselt. Ühing Korruptsioonivaba Eesti 28. Peame vajalikuks annetustele summapiiride kehtestamist. Sularahaannetuste summapiiriks kehtestada 600-12 000 eurot aastas. Sularahata annetuste summapiiriks kehtestada 15 000 eurot aastas annetaja kohta. Näiteks Soomes on annetuse piirmääraks 30 000 eurot ning võttes arvesse elatustaseme vahet, peame 15 000 eurot suurust piirmäära vajalikuks ning põhjendatuks. Ühing Korruptsioonivaba Eesti, Erakondade rahastamise järelevalve komisjon 29. Keelata sularahaannetused. Ma ei näe olulist põhjust, miks ei võiks läbipaistvuse tagamise huvides kehtestada, et kõik rahalised annetused erakondadele peavad käima pangaülekandega. Pangaülekande kasutamine annab kindlust ja selgust nii erakonnale, kellele annetus on tehtud, isikule, kes annetuse on teinud, kui ka aitab kontrollijatel kahtluse korral selgitada, kas see või teine isik on tõesti annetuse teinud oma vara arvel. Riigikontroll 30. Positiivse netovara nõue. Toetan ettepanekut kehtestada erakondadele positiivse netovara nõue (netovara = vara miinus kohustused). Pean kummastavaks, et meil on erakondi, kelle netovara on aastaid negatiivne ja kelle lühiajalised kohustused eelmise aasta lõpu seisuga ületasid ERJK analüüsi järgi käibevara 55 kuni isegi 142 korda. Majanduslikust jätkusuutlikkusest on sellisel juhul raske rääkida. Riigikontroll, Erakondade rahastamise järelevalve komisjon 31. Kõigile elujõulistele erakondadele minimaalne rahastamine. Kaaluda erakondade rahastamise praeguse süsteemi moderniseerimise kõrval ka uusi lahendusi, mis annaksid kõigile registreeritud ja elujõulistele, reaalselt toimivatele erakondadele teatud võrdsusmiinimumi. Võrdsusmiinimumi ei makstaks erakonnale, kes ei ole suutnud ise oma liikmete liikmemaksude ja annetuste kaudu koguda summat, mis ületaks riigi potentsiaalse tegevus- ja valimistoetuse või oleks sellest X või Y protsenti. Riigikontroll 32. Juriidilised isikud võiksid annetada maailmavaate sihtasutustele. Kui on tingimata soov lubada annetada ka juriidilistel isikutel, siis teha selleks spetsiaalne poliitilise mõtte arendamise fond, kuhu laekuv raha ei ole konkreetse sihiga, vaid teenib laiemaid maailmavaate arendamise huve. Riigikontroll 33. Täiendada ja täpsustada erakonnaseaduses keelatud annetuste loetelu ja sisu. Riigikontroll 34. Vaid Eesti kodanikud võiksid olla erakondade liikmed. Kaotada võimalus, et erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Konservatiivne Rahvaerakond 35. Erakondade riigipoolne rahastamise lõpetamine. Ettepanek baseerub asjaolule, et erakond kui mittetulunduslik organisatsioon on Eesti kodanike vabatahtlik ühendus. Erakonna poliitikat, programmi ning tegevust peavad finantseerima tema liikmed ja seda programmi toetavad vabatahtlikud isikud (sh ka juriidilised isikud). Erakonda ei pea toetama isikud, kes ei ole huvitatud konkreetse erakonna poliitilisest eluvõimest ega ideestikust. Konservatiivne Rahvaerakond 36. Lubada juriidiliste isikute annetused. Tuleks taaslubada juriidiliste isikute annetused erakondadele. Konservatiivne Rahvaerakond, Kristlikud Demokraadid 37. Valimisreklaami tegemine vaid annetustest ja liikmemaksudest. Eeltoodud ettepanekute realiseerumise korral tekib paratamatult olukord, kus erakondadel ei ole võimalik kulutada hiigelsummasid valimisreklaami peale. Konservatiivne Rahvaerakond 38. Annetajate selgem eristamine. Eristada avalikustamisele kuuluvates erakondade rahastamise perioodilistes aruannetes annetused sõltuvalt annetaja erakonda kuuluvusest, s.o erakonna liikmetelt ja teistelt isikutelt laekuvate annetuste kaupa, ning kajastada liikmemaksud koos erakonna liikmete annetustega. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon 39. Mõjuvõimuga kauplemise keelu täpsem sätestamine. Peab olema ette nähtud selgelt määratletud kriminaalvastutus selle eest, kui isik annab erakonnale tulu tingimusel, et erakond või selle liige osutab tulu andnud isikule või temaga seotud isikule vastuteene, s.o näiteks isikule soodsa otsuse kaudu. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon 40. Maksuvõlglastel mitte lubada valimistel osaleda. Maksuvõlgu omavatel isikutel ja seltsingutel keelata valimistel osalemine ja riigitoetust saavate erakondade maksuvõlad tasaarveldada neile eraldatava riigitoetusega. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon 41. Valimiskünnis tuleb kaotada. Jääb arusaamatuks, miks 1-4 protsenti ei tohi oma esindajat riigikogusse saada. Kristlikud Demokraadid
Allikas: Delfi