Viimastel aastatel on maailmas esile kerkinud mitu suurt korruptsiooniskandaali, kus lõpliku hoobi on võtnud ministrite ja teiste avaliku sektori funktsionääride asemel hoopis eraettevõtted. Ettevõtteid kummitavad korruptsiooniriskid on aga saamas üha aktuaalsemaks arutlusteemaks.
Saksa telekommunikatsiooni ning IT-gigant Siemens tunnistas pikkade kohtuvaidluste tulemusel aastatepikkust altkäemaksude maksmist Saksamaal, Slovakkias, Argentinas, Venemaal ning paljudes teistes riikides üle kogu maailma eesmärgiga kindlustada suurte avalike konkursside ja hangete võite. Tulemuseks on pikaajalised keelud osaleda riiklikel hangetel mitmetes Euroopa riikides ning Saksamaal ja USAs lepitussummana makstud ligi miljard eurot.
USA energiakompanii Enron aga nii „kergelt“ ei pääsenud ning tänaseks on ettevõte pankrotis. Paraku ei tule ka Eesti ettevõtluspraktikast halbade näidete toomiseks väga kaugesse minevikku vaadata. Olgu turuks Eesti või maailm, probleemid tunduvad olevat samad.
Siemensi näite varal võib öelda, et peamisteks tagajärgedeks, mis korruptsiooniskandaalist raputatud ettevõtte jaoks kaasnevad on eelkõige maine langus, mitmesugused tegevuspiirangud ja –keelud ning otsene varaline kahju trahvide näol. Kaudne kahju ehk vähenenud investorite huvi, saamatajäänud tulu jms on paraku objektiivselt mõõtmatu.
Niisiis tuleks võimalikult varakult mõtlema hakata võimalikele riskidele, mida igapäevane äritegevus ettevõttele kaasa võib tuua. Põhimõtteliselt ei saa korruptsiooniohtu välistada ükski ettevõte, kuna keelatud tehingute tegemise võimalus ei eksisteeri ainult juhtkonnal, vaid kõikidel ettevõtte nimel tegutsevatel töötajatel, kellele on antud järelelevalve või juhtimispädevus või kes korraldab varaliste väärtuste liikumist.
Lisariske toob kaasa piiriülene majandustegevus, seda eriti riikides, kus korruptsioon ei ole ühiskonnas tingimusteta hukka mõistetud ning altkäemaksu nähakse administratsiooni poolt kui tavalist teenustasu avalike ülesannete täitmisel. Vaatamata sellele, et konkreetses riigis makstud meeleheast kohapeal ehk suurt probleemi ei tehta, siis on Eesti võtnud rahvusvaheliste konventsioonidega endale kohustuse tagada enda ettevõtjate korrektse käitumise ka välismaal. Kriminaalvastutus ohustab nii töötajat, kes altkäemaksu andis kui ka ettevõtet, kelle huve sealjuures järgiti.
Riskidest ülevaate omamine ning nende igakülgne teadvustamine on eelduseks nende maandamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel. Ühtne ning süsteemne korruptsioonivastane programm aitab ettevõtte tegevust korraldada viisil, kus erinevaid toimingud ja protseduurid on maksimaalselt läbipaistvaid ning iga töötaja teab, milline on tema roll selles süsteemis. Näiteks tasub rõhku pöörata tegevusjuhiste väljatöötamisele kõrge korruptsiooniriskiga olukordades nagu kingituste vastuvõtmine ja tegemine, huvide konflikt ja suhtlemine ametiisikutega.
Kokkuvõttes ei ole aga korruptsioon ettevõtte jaoks mingi eraldiseisev ohuallikas, millega ettevõte tegelema peaks, vaid korruptsioonivastaste meetmete rakendamine aitab ennetada ka teisi äririske – finantspettust, vargust jms. Samuti saadab ettevõte seeläbi partneritele, investoritele, klientidele ja muule avalikkusele ühtse sõnumi – meie ajame ausat äri!