Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et korruptsiooni avastamine on otseses seoses uurimisse kaasatud ressursiga.
"Igasuguse varjatud kuritegevusega, ka korruptsiooniga, on nii, et nii palju kui riigi poolt ressurssi paned, nii palju ka neid kuritegusid on,” selgitas Perling, millest sõltub korruptsioonikuritegude statistika.
Lisaks sõltub korruptsioonikuritegude avastamine ka sellest, kui palju tehakse ennetustööd ning kui palju inimesed korruptsioonist ise teavitama tulevad. “Näiteks vargus tuleb välja ainult siis, kui keegi sellest teatab."
Korruptsioonikuritegude menetlemise puhul on alati kvaliteet olulisem kvantiteedist. "See tähendab, et mitte 100 ära menetletud kuritegu, vaid võibolla paar tugevat suurt menetlust, mis muudab ühiskonna ausamaks ja läbipaistvamaks. Pärast seda toimub asutustes automaatne puhastumine."
Korruptsiooniga võitlemine on oluline, sest see mõjub halvasti nii majandusele kui ka riigi usaldusele. “Kui keegi saab koguaeg konkurentsieelise altkäemaksuga, siis tekib kahju ausas konkurentsis, sellel on reaalne majanduslik kahju,” kinnitas Perling, lisades, et korruptsiooni puhul võib rääkida 120 miljardi suurusest kahjust.
“Samuti on tõestatud, et kui pikas perspektiivis saab korruptsioon võidu, siis suureneb ka vaesus,” rõhutas Perling, et korruptsioonikasv toob reeglina kaasa majanduslanguse.
“Korruptsioonivastane võitlus on olnud edukas, sest võitlus on olnud laiapõhjaline. Oluline on ühiskonna puhastumine ja diskussioonid, mis menetluse käigus tekivad, et saadaks aru, kust lähevad piirid ning et korruptsioon ei ole okei.”
Peamised väljakutsed korruptsioonivastases võitluses on korruptsiooni piiritlemise aspektid ning KOVide sisekontrolli süsteemi tõhusus, näiteks pikalt usaldusväärseks peetud inimestest lähtuvad riskide nägemine.