Üle 80 protsendi Eesti elanikest suhtub korruptsioonist teavitajatesse positiivselt ja kiidab nende käitumist heaks, selgub Korruptsioonivaba Eesti poolt tellitud küsitlusest.
Samas mõistaks veidi üle kümne protsendi küsitletutest korruptsioonist märku andja ehk vilepuhuja teo ilmselt või kindlasti hukka.
Saar Polli poolt läbi viidud küsitluses ei osanud vilepuhujate kohta hinnangut anda 8,6 protsenti inimestest.
Selles osas, kas korruptsioonist teavitamisega kaasneb Eesti tagakiusamine või mitte, jagunevad elanike arvamused pooleks. Nii leiab 45 protsenti küsitletutest, et korruptsioonist teada andmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, 43 protsenti aga usub, et vilepuhujal on võimalik tagakiusamist vältida.
Veidi üle 11 protsendi inimestest ei osanud vilepuhujate kaitse kohta mingisugust seisukohta võtta.
Lisaks arvamusküsitlusele esitles Korruptsioonivaba Eesti täna ka rahvusvahelise organisatsiooni Transparency Internationali raportit vilepuhujate seaduslikust kaitsest.
Euroopa Liidu 27 liikmesriigis läbi viidud analüüsi järgi kuulub Eesti nende maade gruppi, kus korruptsioonist teavitajatele pakutakse osalist kaitset.
Analüüsis leitakse, et uues korruptsioonivastases seaduses on vilepuhujate kaitset küll mainitud, kuid järjekindel ja mõtestatud poliitiline tahe kaitsta korruptsioonist teavitajaid Eesti seadustes ei peegeldu.
Korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency Internationali hinnangul on Euroopas vilepuhujate kaitse hea neljas ja vajaks täiendamist 16 riigis, kaasa arvatud Eestis, aga seitsmes riigis ei pakuta korruptsioonist teavitajatele peaaegu mitte mingit kaitset.
Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehveri arvates ergutaks korruptsioonist teatamist see, kui inimestele saadetakse signaal, et teavitamine suudab olukorda muuta.
"Oluline on tagada kohane reageerimine edastatud teavitustele," ütles ta.