Valitsuskabinetti jõudnud ettepanek ei lubaks saadikut riigiettevõtte või sihtasutuse nõukokku validagi.
Aktsiaseltside Eesti Loto, Tallinna Lennujaam ja Riigi Kinnisvara ühine nimetaja peale selle, et tegemist on riigifirmadega, on ka see, et nende nõukogusse kuulub mõni riigikogu liige. Selliseid firmasid on kokku kümme, neile lisandub veel 18 riigi osalusega sihtasutust. IRL eesotsas rahandusminister Sven Sesteriga näeb selles aga suurt ohtu ettevõtete ja riigikogu liikmete sõltumatusele ning ka põhiseaduse rikkumist.
Sesteriga sama meelt on oma ametiaja jooksul olnud kaks õiguskantslerit kolmest – probleem on pika vinnaga. Juba 2008. aastal teatas toonane õiguskantsler Allar Jõks, et riigikogu liikme kuulumine riigi osalusega äriühingusse on vastuolus nii ametite ühitamatuse põhimõttega kui ka põhiseaduses sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Jõks tegi riigikogule ettepaneku selline tegevus lõpetada. Riigikogu liikmed jäid aga nõukogudesse, järgmine õiguskantsler Indrek Teder teatas, et põhiseadus ei keela riigikogu liikmel olla äriühingu nõukogu liige, ja teema kadus päevakorrast.
Eelmisel nädalal jõudis valitsuskabinetti Sesteri ettepanek koos praeguse õiguskantsleri Ülle Madise seisukohaga korda viivitamatult muuta. Madise leiab, et riigiettevõtete juhtimise põhiprobleem on ülemäärane politiseeritus ja vastutuse hajusus. „Nõukogu liikmete vastutus peab olema üheselt selge nii neile endile, riigile kui ka avalikkusele ja nõukogu töö peab olema korraldatud nõnda, et seda vastutust saab ka õiglaselt kanda,” selgitas ta. Lühidalt tekib Madise sõnul probleem just võimu liigses koondumises. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi ühelgi riigivõimu harul olla liigset mõju teiste üle, kuid kui valitsus määrab ametisse riigikogu liikmeid, siis just see tekibki.
„Kui riigikogu liikmed saaksid kuuluda riigi osalusega äriühingute või sihtasutuste nõukogudesse, saaks täidesaatev võim neile pakkuda olulisi õigusi, võimalusi ja hüvesid ning igal ajahetkel jätta riigikogu liikme neist ilma. Täidesaatva riigiharu võimalus mõjutada riigikogu liikme prestiiži, ligipääsu teabele ja igakuist sissetulekut võib vähendada riigikogu liikme sõltumatust ning on võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt lubamatu,” põhjendas Madise.
Kui riigiettevõtete nõukogudesse kuulub riigikogust ainult Reformierakonna liikmeid, siis riigi osalusega sihtasutuste, näiteks teatrite ja haiglate nõukogudesse on määratud ka teiste erakondade esindajaid. Näiteks Vanemuise teatri nõukogus on Vabaerakonna liige Krista Aru ning keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogus sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva ja IRL-i saadik Aivar Kokk. Sellegipoolest võtavad ka sihtasutuste nõukogudest märkimisväärse osa enda alla just Reformierakonna saadikud.
Alternatiiv: muuta määramise korda
Lähiajal tuleb Sesteri ettepanek valitsuskabinetis arutusele. Kui see heaks kiidetakse, kutsutakse riigikogu liikmed ühe nädala jooksul riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogudest tagasi. Samuti tegi Sester ettepaneku kokku leppida, et riigikogu liikmeid enam nõukogudesse ei nimetataks.
Kuigi Sester ise ja ka IRL-i esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ei näe põhjust, miks ettepanek heakskiitu ei peaks saama, ei kohta see ainult positiivset vastukaja.
Näiteks majandus- ja taristuminister Kristen Michal (RE) arvab, et probleemile ei peaks vaatama nii mustvalgelt. Ühe lahendusena näeb ta seda, et riigikogu liikmeid ei määraks nõukogudesse mitte valitsus, vaid riigikogu ise. Ehk eeskuju tuleks võtta RMK-st, rahvusooperist Estonia, ERR-ist või Eesti Pangast.
Küsimusele, kas valitsuses võib Sesteri ettepanek jääda just Reformierakonna taha, vastas Michal, et valitsuses ei toimi asjad binaarselt, vaid otsitakse parimat lahendust.„Riigikogu liikme roll on ajas muutunud. Oli aeg, kui nad tohtisid tegeleda töö kõrvalt ainult publitsistika ja teadustööga,” seletas ta ning lisas, et tänapäeval on paljud riigikogu liikmed ettevõtete omanikud ja seda kogemustepagasit peab ka kasutama. „Kui inimene on arst, siis ega ta mandaati saades neid oskusi ära kaota, sama on ka ettevõtjatega.”
„Minu vaade kattub õiguskantsler Indrek Tederi seisukohaga, et riigikogu liikme kuulumine nõukogusse ei ole põhiseadusega vastuolus. Arvan, et teoreetilise riive kõrvaldamiseks saaks ja tasuks muuta nimetamise korda. See on tervemõistuslik lähemine ja see ei peaks olema kellelegi vastuvõetamatu. Kui muutub nimetamise kord, on rahandusminister arvanud, et siis nimetaks ka IRL oma riigikogu liikmeid nõukogudesse,” ütles ta.
KOMMENTAAR: MENETLUSEKS POLNUD ALUST
Kert Kotkas, Tartu politseijaoskonna politseikapten
Tänavu aprillis laekus politseile avaldus, mille kohaselt oli Tartus Ülikooli tänaval MTÜ ruumidest arvatavalt viimase pooleteise kuu vältel kaduma läinud mitu koosoleku protokolli ja ümbrik sularahaga.
Avalduses esiletoodut põhjalikult kontrollides langetas politsei otsuse väärteomenetlust mitte alustada.
Nimelt ei ilmnenud asjaolude kontrollimise käigus mitte midagi, mis annaks alust kellelegi konkreetsele isikule süüteovastutust kohaldada.
KOLM FAKTI
114 eurot ja protokollid varastati Keskerakonna Tartu kontorist.
98 toetushäält sai Aadu Must märtsis Keskerakonna Tartu piirkonna esimehe valimistel ja osutus valituks.
70 toetushäält sai Oudekki Loone Keskerakonna Tartu piirkonna esimehe valimistel.