Korruptsioonikuritegude büroo töötaja Remo Perli võrdles korruptsioonist rohkem teada saamist turvavöö kasutamise harjumusega.
"Kunagi ei kinnitanud inimesed üldse ka turvavööd. Nüüd paneme selle peale enne igat sõitu sellepärast, et saame aru, millisesse ohtu me end paneme, mitte sellepärast, et muidu võib trahvi saada,” arutles Perli. “Korruptsiooniga on samamoodi.”
Eelmisel aastal toimus korruptsioonikuritegudest kõige rohkem ametialast võltsimist, 161 juhtumit. Keskmine korruptsioonikuritegude büroo poolt ühe juhtumi menetletud aeg on 306 päeva.
2012-2018 aastal oli prokuratuuri poolt kahtlustatud 17 vallavanemat ja 2 linnapead. Samal perioodil karistati peamiselt rahalise karistusega (38%) ja kuni ühe aastase vangistusega (27%). Aasta aastalt tegeletakse üha rohkem ka korruptsioonivastase ennetustööga.
"Nüüd on meil ka vihjetelefon. Sinna tuleb ka valevihjeid, aga on tulnud ka digitaalselt allkirjastatud põhjalikku infot, kus inimene tõepoolest tahab aru saada, kas asjaga on eksitud või mitte,” selgitas Perli.
Kohalike omavalitsustega seotud korruptsioonikuritegudest on sagedased need juhtumid, kus tehakse tehinguid oma perekonnaliikmetega. “Mõnikord nad isegi ei tule selle peale, et see on seadusevastane,” nentis Perli.
"Mõnikord on ka nii, et korruptsiooniga seotud inimesed ootavad uurija kõnet, mis küsiks korruptsiooni kohta,” selgitas Perli. “Esimene vale samm on vurri keerlema pannud ning inimesed ei oska ega julge sellest iseseisvalt välja astuda.”
Sellest hoolimata on Eestis korruptsioonikuriteod edukalt vähenemas. "Maailma tasemel on Eesti teinud 2018. aastal 3 hüpet paremuse poole, 18. kohale 180st riigist."