"Soovin esitada ettekande riigikogu liikmelt Kalev Kallolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks riigikogu täiskogu 14. mai 2019. aasta istungil võimalusel esimese päevakorrapunktina," teatas õiguskantsler riigikogu juhatusele.
Madise selgitab riigikogu ees, mis on Kallo süüdistuse sisu ja vastab küsimustele, miks on Kallolt puutumatuse äravõtmine põhjendatud.
"Meie ei hinda tõendeid, meie ei astu siin kohtu asemele. Meie ei anna lõplikku hinnangut menetlustoimingutele - ka see on kohtu töö. Küll aga meie vaatame läbi, et ei oleks vähimatki kahtlust, et tegemist on nii-öelda poliitilise protsessiga," rääkis Madise "Aktuaalsele kaamerale".
Õiguskantsler lisas, et materjaliga tutvumine ja toimikute läbivaatamine ei tekitanud mingisugust poliitilise tagakiusamise kahtlust.
Kui riigikogu otsustab Kallolt saadikupuutumatuse ära võtta, ei tähenda see, et ta on süüdi, sest süü otsustab kohus.
"Sellisel juhul Kallo jätkab riigikogu liikmena, sest riigikogu liikme volitused lõpetab üksnes süüdimõistev kohtuotsus. Vahe on nüüd selles, et nii kaua, kui riigikogu liikmel on see puutumatus või immuniteet alles, ei saa teda sundida kohtumenetluses osaleda," selgitas Madise.
Prokuratuur süüdistab Keskerakonda kuuluvat Kalev Kallot kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
Kallo ütles ERR-ile, et tal on antud teemal keeruline omapoolset kommentaari või hinnagut välja öelda. "Mis siin ikka, kõik toimub nagu seadused ette näevad."
Küsimusele, kas Keskerakond võiks olla temalt hääletusel saadikupuutumatuse äravõtmise vastu, vastas Kallo: "Ärme rutta sündmustest ette, ma ei kommenteeri."
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Keskerakond veel hääletamist arutanud ei ole.
"Venitamine kohtuasjades kindlasti ei ole meie huvi. Seda on pigem peetud negatiivseks, et kohtuasjad niivõrd kaua aega võtavad," ütles ta.
Põhiseaduskomisjoni esimees Jaak Madison (EKRE) loodab, et riigikogu liikmed austavad Eesti õigussüsteemi.
"Iga riigikogu liige on oma otsustes ja hääletusel vaba ja ma siiralt loodan, et iga inimene riigikogu liikmena hääletab vastavalt sellele, mis on eelkõige õige ja kohane ja austab meie õigussüsteemi ja et kindlasti siin poliitilised mängud ja kokkulepped oleksid tagaplaanil," sõnas Madison.
Põhiseadus sätestab, et riigikogu liige on puutumatu, teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Kui riigikogu peaks otsustama immuniteeti mitte ära võtta, siis kriminaalmenetlus peatatakse ning on võimalus, et see jätkub peale riigikogu liikme volituste lõppemist.
Prokuratuur süüdistab Kalev Kallot kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
Märtsis toimunud riigikogu valimistel kogus Kallo 289 häält.
Seni on riigikogu saadikutelt puutumatuse ära võtnud üheksal korral. Kolmel juhul mõistis kohus riigikogu liikme õigeks ja kuuel süüdi. Süüdi mõisteti Reformierakonna liige Margus Hanson, kelle kodust varastati riigisaladust sisaldanud ministriportfell. Rahvaliitu kuulunud Villu Reiljan mõisteti süüdi pistise küsimises ning praegu Keskerakonda kuuluv Ester Tuiksoo pistise võtmises.
Keskerakonda kuuluv Priit Toobal mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises koos Keskerakonda kuulunud Lauri Laasiga. Viimasena mõistis kohus süüdi endise keskerakondlase Urbo Vaarmanni.