13.–15. novembrini toimus Krakowis iga-aastane korruptsiooniteemaline konverents. Seekordsel konverentsil oli teemade ring keskendunud Poola korruptsioonivastase võitluse tutvustamisele, OLAF uuringu tutvustamisele ja riigihangetes toimuvale korruptsioonile.
Konverents on EPACi (Euroopa Partnerid võitluses korruptsiooniga) ja EACNi (Euroopa korruptsioonivastase võitluse võrgustik) korraldatud üritus, kus kohtuvad organisatsiooni ja võrgustikku kuuluvad Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu liikmesriikide korruptsiooni vastu võitlevad asutused.
Konverentsi avas EPAC president Giovanni Kessler, kes on selles ametis alates eelmise aasta novembris toimunud valimistest. Avakõneleja toonitas kohtumise olulisust rahvusvahelisel tasandil, riikide esindatuse rohkust ja üle-Euroopalist mõõdet võitluses korruptsiooniga. Plaanis on muuta EPAC võrgustik veelgi toimivamaks. Üheks selliseks mooduseks on lisaks kord aastas toimuvale konverentsile, kus kohtuvad vaid juhid, hakata läbi viima ka seminare. Ja seda eelkõige spetsialistidele valdkondades, kus probleeme ehk kõige enam. Lisaks tutvustas ta Euroopa Komisjonis arenevat plaani, millega soovitakse veelgi tõhustada korruptsioonivastast võitlust rahvusvahelisel tasandil. Selleks tehakse ettepanek luua Euroopa Prokuratuur (European Public Prosecution Office), kuhu kuuluksid kõikide EL liikmesriikide prokuratuuride esindajad (üks igast riigist), kes oleksid riigis volitatud esindajad korruptsiooniga seotud kriminaalmenetlustes, mis ületavad riigipiire ja vajavad rahvusvahelist koostööd. Loodetakse sellega tagada suurem operatiivsus võrreldes tänase situatsiooniga, mida pakub õigusabitaotlus. Soovitakse tulemuslikumalt tegeleda EL rahade kaitsmisega ja väärkasutamise vähendamisega.
Tähelepanuväärne oli konverentsil esinenud OLAF Euroopa Komisjoni politseiohvitseri Martin Priborsky ettekanne. Nimelt andis ta ülevaate OLAF viimasest läbiviidud uuringust: “Riigihange: summad, mida maksame korruptsioonile. ELs riigihangetes toimuva korruptsiooni tuvastamine ja vähendamine“. Uuringu eesmärk oli metoodika abil mõõta korruptsiooni suurust riigihangetes. 2010 aastal oli EL riigihangete maht Euroopas kokku 2,4 triljonit eurot. 19% sellest ehk 447 miljardi käibega hanget oli registreeritud TED andmebaasis (Tender Electronic Daily). TED leitav aadressilt http://ted.europa.eu/TED/main/HomePage.do . Uuringu käigus uuriti erinevaid 8 EL riigi (Prantsusmaa, Hungari, Itaalia, Leedu, Hollandi, Poola, Rumeenia ja Hispaania) 5 sektorisse jäävaid hankeid. Valikus olnud viis sektorit olid: tee ja raudtee, vesi ja jäätmed, ehitus, koolitus, uuringud ja arengud. Selle uuringu käigus vaadati läbi 96 kohtuasja materjal ja tuvastati 27 peamist indikaatorit, mis otseselt või kaudselt võivad viidata korruptsioonile või hangetega seotud vajakajäämistele. Tuvastati 4 peamist korruptsiooniga seotud nähtust, mis olid hangete läbiviimisel omased: kokkumäng, hankevõitja on kokkulepitud; läbirääkimiste käigus toimuv altkäemaksu andmine või hankija äraostmine; huvide konflikt; tahtlikud juhtimisvead. Samuti tehti üldist laadi järeldus, et uuritud hangetest 18. protsendil oli tegu korruptsiooniga või korruptsiooniohtliku olukorraga.
Internetis on uuringu kokkuvõte leitav aadressilt http://ec.europa.eu/anti_fraud/documents/anti-fraud-policy/research-and-studies/pwc_olaf_study_en.pdf.
Konverentsi lõppedes võeti vastu deklaratsioon, millega peeti muuhulgas oluliseks tähtsustada : EPAC/EACN rolli ja sellesse organisatsiooni panustamist; liikmete pingutusi võitluses korruptsiooniga; kuritegude ennetamiseks ja tuvastamiseks kasutatava IT lahendustesse ja vahenditesse panustamist; Rahvusvahelise Korruptsioonivastase Akadeemia arengut, Greco soovituste elluviimist riikides, Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepanekut Euroopa Prokuratuuri loomiseks võitluses rahvusvahelise korruptsiooniga jms.
Taustaks
EPAC on iseseisev organisatsioon korruptsiooni vastu võitlevate ja politsei järelvalvega kokkupuutuvatele asutustele Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu liikmesriikidele. Alguse sai EPAC 2001 aastal ja oma tänase vormi ning liikumise suuna saavutas 2004 aastal. EACN kasvas välja Euroopa Liidu Nõukogu otsusest (EU Council Decision 2008/852/JHA) oktoobris 2008, et kujuneda ametlikuks võrgustikuks EPAC liikmetele. Esimestel aastatel oli liikmete arv EPACis väike. See on aastate jooksul oluliselt suurenenud ja tänaseks on EPACis üle 63 liikme EL ja Euroopa Nõukogu riikidest. EACN hõlmab täna 50 korruptsiooni vastase võitlusega tegelevat asutust EL riikidest ja lisaks veel OLAF (European Anti Fraud Office). Euroopa Komisjon, Europol ja Eurojust on kursis EACN tegevustega.
Eestist on EACN liige Riigiprokuratuur, EPAC/EACN liige Politsei- ja Piirivalveamet ja sellest aastast ka Kaitsepolitseiamet.
Mati Ombler
Korruptsioonikuritegude büroo juht
Keskkriminaalpolitsei
