Justiitsministeerium avalikustas täna esimese versiooni lobireeglite heast tavast ning teatas, et kaalub ka seaduse muutmist, et panna kõigile arusaadavalt paika piir tavapärase lobitöö ja võimuesindajate ebaseadusliku mõjutamise vahel.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul alustati eelmisel aastal arutelusid ja analüüsi, kas ja kuidas vajab oma või kellegi teise huvide eest seismine ehk lobitegevus Eestis määratlemist. Tema sõnul leiti toona, et ühiskonnas oleks enim kasu selgete huvide esindamise heade tavade sõnastamisest, kuid praeguseks on selgunud, et pelgalt tavadest ei piisa ja vastavat valdkonda tuleb asuda ka seadustes sisustama.
Michali sõnul on läbipaistev, objektiivne ja efektiivne kaasamisprotsess demokraatliku ühiskonna lahutamatu ja soovitav osa, sest koostöö avaliku võimu ja erasektori vahel viib paremini läbimõeldud ja arukamate otsusteni. Kaasamise ja koostöö reegleid tuleb tema sõnul rakendada nii, et ei eelistataks üht või teist huvigruppi ning tagataks kõigile võrdsed võimalused õigusloomeprotsessis osaleda. «Informatsioon selle kohta, kes ja milliseid huvisid avalikule võimule esitlemas käis, peab olema kättesaadav ja avalik – vaid nii saab tagada protsessi läbipaistvuse ja objektiivsuse,» ütles ta.
Praeguseks on teenusmajanduse koda koos kaubandus-ja tööstuskojaga esitanud justiitsministeeriumile oma nägemuse huvide esindamise heast tavast, mille eesmärk on tunnustada avalikku huvide esindamist, kaasata huvide esindajaid avalikku otsustusprotsessi ning tõsta seeläbi huvide esindamise avatust ja läbipaistvust. «Leiame, et ettevõtlusorganisatsioonide poolt pakutud huvide esindamise hea tava põhimõtted võiksid olla edasise avaliku debati aluseks,» lausus Michal.
Hea tava dokument näeb praegusel kujul ette, et avalikul võimul tuleb otsustusprotsessides arvestada vaid nende ettevõtlusorganisatsioonide, erialaliitude ja nõustajate arvamustega, kes on selgelt määratlenud, kelle huvisid nad esindavad. Huve esindavate inimeste tegevus peab olema dokumendi kohaselt avalik ning huvide esindamisel tuleb hoiduda seaduse või heade kommetega vastuollu minevatest tegevustest ja mõjutusvahenditest.
Samuti on dokumendis kirjas, et otsustusprotsessides huvide esindamisel lähtutakse reeglina ühishuvidest ning ühe ettevõtja kitsa erahuvi esindamine üldhuvina ei ole hea tavaga kooskõlas. Erahuvide esindamise puhul tuleb hea tava järgi üheselt mõistetavalt nii ametlikes kirjades kui muudes seisukohtades välja tuua esindatava nimi.
Huvide esindamine peab olema dokumendi kohaselt asjatundlik, põhistatud, tuginema faktidel ja esindatava tegevusvaldkonna tundmisel, seejuures tuleb austada teiste huvisid ja arvamusi, kriitikale ja taunimisele tuleb eelistada toimivate lahenduste väljapakkumist ning vältida tuleb huvide konflikte.
Michal lisas, et omalt poolt asub justiitsministeerium riigikohtu kevadise otsuse valguses looma lobiregulatsioone, mille alusel saaks piisavalt selgelt eristada lubatud ja ühiskonnale kasu toovat huvide esindamise protsessi sellisest tegevusest, mis ühiskonna seisukohalt on pigem õigusvastane.
Muuhulgas lubab justiitsministeerium esitada tulevaks aastaks ettepanekud, kas või kuidas vajaksid veelgi detailsemat lahtikirjutamist juba kehtivad hea õigusloome põhimõtted ja kaasamise hea tava. Samuti peab ministeerium oluliseks, et huvide esindamise teema oleks kajastatud riigikogu plaanitavas eetikakoodeksis, et avalikkus saaks teada, kes eelnõude arutelude juures osalevad ja milliseid seisukohti nad esindavad.
Lisaks kavatseb ministeerium karistusõiguse laiema revisjoni käigus üle vaadata ametialaste süütegude osa, sealhulgas mõjuvõimuga kauplemise koosseisu, millega seotud probleemidele viitas kevadel riigikohus, ning analüüsida mõjuvõimuga kauplemise küsimust mitte ainult ametiisikute, vaid ka teiste inimeste vastutuse osas.
«Kuna Eestis õiguses puudub lobitöö definitsioon ja regulatsioon, peitubki siin peamine küsimus – inimesele endale peab olema selge, kust jookseb piir tavapärase lobitöö ja ebaseadusliku mõjutamise vahel. Kui ametiisikule seab käitumispiirid korruptsioonivastane seadus, siis tavainimesele peab samuti olema määratletav, millisel juhul ületab tema käitumine piiri lubatava ja keelatu vahel,» ütles justiitsminister.
Seetõttu kaalub ministeerium tema sõnul põhjalikult lobireeglite kehtestamise vajadust ka seaduse tasemel, et mõjuvõimuga kauplemine saaks selgemini sisustatud ning igaühele oleks selge, milline käitumine on õiguslikult lubatud ja milline mitte.
«Esmane analüüs, mille eesmärk oli uurida lobimist ning sellele sätestatud reegleid eelkõige rahvusvahelise õiguse ning võrdlusriikide pinnalt, on juba valmis. Et leida Eestile sobivaim võimalik lobimise reguleerimisskeem, plaanime selle küsimusega tööplaaniliselt edasi tegeleda 2013. aastal,» lisas Michal.
Allikas: PM Online