Keskkriminaalpolitseisse loodud korruptsioonikuritegude büroo töö tulemusel on kuritegude avastamine ja korruptiivse tulu arestimine oluliselt paranenud, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kristi Mäe värskelt valminud sisseministeeriumi aastaraamatu peatükis «Võitlus raske varjatud kuritegevusega». Postimees avaldab peatüki täismahus. Narkokaubitsemine, riigivargused, rasked majanduskuriteod, rahapesu ja organiseeritud kuritegelike gruppide tegevus on keerukad õigusrikkumised, mille ärahoidmine ja tulemuslik avastamine aitavad vältida ja ennetada mitmeid sellega kaasnevaid õigusrikkumisi. Mida suurem on kurjategijate vahelejäämise risk, seda rohkem hoitakse ära sarnaseid raskeid kuritegusid tulevikus. Mida rohkem suudame konfiskeerida kuritegelikku tulu, seda väiksemaks jääb kurjategija innukus samalaadseid kuritegusid toime panna. Ja mida tugevamana näitab ennast riik, seda rohkem suudame ennetada ja ära hoida kuritegevust tervikuna. Riigi võimekus organiseeritud kuritegude avastamisel on seetõttu väga oluline. Kriminaaltulu üle 7,2 miljoni euro Organiseeritud kuritegevusega võitlevad õiguskaitseasutused ühiselt, vahetades omavahel teavet ning toetades teineteist arestimistel ja konfiskeerimistel. Nii töötavad näiteks kahe aasta eest keskkriminaalpolitsei juurde loodud kriminaaltulu tuvastamise büroos uurijad ning raamatupidamiseksperdid, kelle read täienesid mullu uute ametnike ja analüütikuga. Büroo ülesanne on kriminaaltulu tuvastamine politsei- ja piirivalveameti menetluses olevates kriminaalasjades ning koostöö maksu- ja tolliameti ning kaitsepolitseiga, näiteks 2013. aastal arestiti maksu- ja tolliameti kriminaalasjades vara 4,3 miljoni euro väärtuses. 163 menetluse käigus tuvastati mullu kokku üle 7,2 miljoni euro kriminaaltulu. Enim kriminaaltulu arestimisi olid seotud narkokuritegevusega, kuid tooni andsid ka maksudega seotud kuriteod, kupeldamine ning rahapesu. 2013. aastal võeti vastu karistus- ja kriminaalmenetluse seadustiku seaduste muutmise eelnõu, mis muudab keerulisemaks ebaseaduslikult saadud vara lähedastele kantimise ning kriminaalse vara legaliseerimise seadusliku ja ebaseadusliku vara segamise teel. Laiendatud konfiskeerimine võimaldab ära võtta kogu kurjategija vara, kui tema elustiili ja kuriteo olemuse alusel on põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu. Seda põhimõtet saab nüüd kohaldada ka juriidilisele isikule. Korruptsiooniga võitlemine paraneb Üle kahe aasta eest keskkriminaalpolitseisse loodud korruptsioonikuritegude büroo töö tulemusel on oluliselt paranenud kuritegude avastamine ja korruptiivse tulu arestimine. Mullused suuremad korruptsiooniriskid olid seotud ametiisikute rahaliste vahendite kasutamisega, järelvalvealase tegevusega mittevaraliste ülesannete täitmisel ning huvide konfliktiga. Võrreldes eelmise aastaga tõusis korruptsioonikuritegude büroost prokuratuuri saadetud menetluste arv 80lt 293ni ning vara arestimised prokuratuuri saadetud kuritegudes küündisid 237 371 euroni. 2013. aasta aprilli alul jõustus korruptsioonivastase seaduse muudatus, mis suurendab ametiisikute toimingu- ja tegevuspiirangute täpsustamisega avaliku sektori läbipaistvust ning tõhustab avaliku registri loomisega huvide deklareerimise süsteemi. Seaduses sätestatakse korruptsiooni ennetamise õiguslikud alused avaliku ülesande täitmisel, vastutus kohustuste rikkumise eest ning reguleeritakse korruptsiooni ennetamist. Korruptsiooni ennetamine Äärmiselt vajalik on ka avalikkuse ja ametnikkonna teadlikkuse tõstmine ning vastavalt korruptsioonivastasele strateegiale aastateks 2013-2020 peavad ennetustegevusse panustama ministeeriumid ühiselt. Justiitsministeeriumi koordineeritava strateegia eesmärgid on suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust, arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära riigi julgeolekut ohustavat korruptsiooni. Teadlikkuse suurendamine ja korruptsiooni ennetamine on oluline nii era- kui ka avalikus sektoris. Selleks on plaanis avaliku sektori töötajatele korraldada eetikakoolitusi ning ettevõtjatele korruptsiooniteemalisi teavitus- ja aruteluseminare. Lisaks on kavas korruptsiooni vältiva töökorralduse loomine õiguskaitseasutustes, sealhulgas juhiste väljatöötamine, parimate praktikate omavaheline jagamine ja juhtimiskoolitused. Korruptsioon avalikus sektoris Ühiskonnale põhjustavad avaliku sektori korruptsioonikuriteod suurt kahju, sest lisaks varalisele kahjule mõjutab see ka inimeste usaldust riigiasutustesse. Avalikes hangetes võivad korruptiivsete eelistuste tõttu ohtu sattuda ehitustööd, tervishoid ja keskkond. Korruptsiooni abil varjatakse teisi kuritegusid – liiklusväärtegudest kuni narkokaubanduse ja terrorismini, ning võimaldatakse kuriteo teel omandatud ressursside varjamist ja rahapesu. Poliitilise korruptsiooni tõttu võivad ohtu sattuda ka demokraatia ja õigusriiklus. Korruptsiooniga on lähedalt seotud identiteedivargus ja identiteedi moonutamine, turupositsiooni kuritarvitamine, kartellid ja kelmused. Nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ametnike seas on levinumad korruptsioonikuriteod pistise ja altkäemaksu võtmine menetlusotsuste tegemisel ja riigihangetel. Samas on suurenenud poliitilise korruptsiooniga puutumust omava mõjuvõimuga kauplemise juhtumite arv ja konkurentsikuritegude toimepanemise tõenäosus. 2013. aasta oli kohalike omavalitsuste volikogude valimise aasta, mis tõi omakorda koormust ka korruptsioonikuritegude büroole. Valimiste perioodil alustati kokku kaheksa kriminaalmenetlust valimisvabadust käsitlevate süütegude suhtes. Valdav osa menetlustest on seotud häälte ostmise kuriteo kahtlustega. Korruptsiooni tajumise indeks Korruptsiooniteadlikkuse hindamise ja selle vastase võitluse seisukohast on olulineTransparency Inernationali koostatav iga-aastane korruptsiooni ühiskondliku tajumise indeks, kus Eesti tulemus on võrreldes möödunud aastaga tõusnud 32. kohalt 28. positsioonile. See on seotud eduka õigusloome ja kriminaalmenetlustega, kuid tabeli esimeses otsas olevate riikideni jõudmiseks tuleb Eestil veel siiski palju pingutada. Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2013 Koht Riik Indeks 2013 1 Taani 91 1 Uus-Meremaa 91 3 Soome 89 3 Rootsi 89 5 Norra 86 5 Singapur 86 7 Šveits 85 8 Holland 83 9 Austraalia 81 9 Kanada 81 28 Eesti 68 Allikas: www.transparency.ee Välis-, sise- ja majandusjulgeolekut ohustav korruptsioon Kaitsepolitseiameti pädevust korruptsioonivastases võitluses on viimastel aastatel täpsustatud nii õigusaktidega kui ka ametkondade omavaheliste töökohtumistega. Kaitsepolitsei esmaülesanne on riigi välis-, sise- ja majandusjulgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ning avastatud juhtumite võimalikult efektiivne menetlemine. Erilist tähelepanu pööratakse õiguskaitseasutuste ja riigikaitsestruktuuride korruptsioonile. Fookuses on suuremahuliste välisfinantseeringute ja riigihangete ning strateegiliste otsustustega seotud korruptsiooni tõkestamine infrastruktuuri-, energeetika-, transpordi-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-, kaitsetööstuse- ja meditsiinisektoris. Viimase kahe aasta jooksul on nende valdkondade hõlmatus paranenud, sest kaitsepolitseiameti uurimispädevust korruptsioonikuritegude uurimiseks on laiendatud. Vastuluure ja põhiseadusliku korra kaitse Kaitsepolitseiameti üks tähtsaim, kuid ka varjatuim ülesanne on Eesti riigi vastu suunatud luuretegevuse takistamine. Kaitsepolitsei vastu suunatud vaenulik luuretegevus sai kinnitust ka 2013. aastal. Riigireetmises mõisteti süüdi Vladimir Veitman, kes kaitsepolitseiametis töötades edastas regulaarselt salajast teavet Vene Föderatsiooni välisluureteenistusele. Vaid aasta varem mõisteti sama kuriteo eest süüdi kaitsepolitsei ametnik Aleksei Dressen. Need juhtumid näitavad, et Vene eriteenistuste huvi Eesti julgeolekuasutuste tegevuse vastu on püsiv ja aktiivne, aga ka seda, et kaitsepolitseil on suutlikkus riigireetureid tabada oma ridadest. Mitmed sisejulgeolekut ohustavad sündmused nagu riigireetmised toimuvad kas täielikult või osaliselt Eestist väljaspool. Julgeolekuasutuste piiriülene koostöö ning pidev infovahetus on üks võimalustest selliste ohtude vähendamiseks. Küberjulgeolek ja küberkuritegevus Sisejulgeoleku tagamisel tuleb üha rohkem keskenduda küberruumist tulenevatele ohtudele. Küberkuritegevus on üks küberjulgeoleku valdkondadest ning selle ennetamise ja tõkestamisega tegeleb politsei- ja piirivalveamet. 2013. aastal loodi prefektuuridesse küberkuritegude ja digitaaltõendite teenistused. Nii küberkuriteod kui ka kuriteod, mis on toime pandud infotehnoloogilisi vahendeid kasutades, on 2013. aastal olnud tõusutrendis. Esialgse statistika järgi registreeriti mullu sääraseid kuritegusid 61 ning prokuratuuri saadeti 25 süütegu. Küberkuritegevusest tõusev kahju suureneb aasta-aastalt, sest küberruumis tegutsevad kuritegelikud ühendused on tihti riigiülesed, ebamäärase struktuuriga ja äärmiselt kohanemisvõimelised. Tekkinud on virtuaalsed mustad turud, kus kaubeldakse nii varastatud finants- ja virtuaalteabe kui ka relvade ja narkootikumidega. Suur osa küberkuritegevusest toimub väljaspool ühte õigusruumi ning seetõttu on küberkuritegevuse vastases võitluses esmatähtis uute rahvusvaheliste koostöövormide pidev arendamine. 2013. aastal Europoli juures avatud Euroopa küberkuritegevuse vastu võitlemise keskuse (EC3) eesmärk ongi koondada Euroopa Liidu liikmesriikide tegevust selles vallas.
