Valimisjärgsed ärevad ajad on möödas, võimuvahekord klaarunud ning kohalik tegevjuht - vallavanem või linnapea - omavalitsuses valitud.
Kui vaadata valimisjärgset seisu, on olukord võrreldes 2009. aasta valimistega täpselt sama: veidi üle kahe kolmandiku endistest juhtidest jätkab samas ametis.
Pärast mullusügisesi valimisi jätkab 151 senist omavalitsusjuhti ja 64 KOVis on etteotsa valitud uus juht. Pärast 2009. aasta valimisi jätkas 154 juhti ja välja vahetati 72 juhti. Täpsustagem, et kui tookord toimusid valimised 226 KOVis, siis tänavu 215s.
"See näitab, et inimesed grupeeruvad juhtide ümber ehk et juhid suudavad ühendada inimesi," kommenteerib Eesti Omavalitsuste Liidu esimees, Kunda vastne linnapea Jüri Landberg omavalitsusjuhtide massilist tagasivalimist. "See on hinnang juhtidele, kes suutsid omavalitsusüksuse masust läbi tuua." Samas ei eita ta, et mõnes kohas võib tagasivalimine näidata ka võimu tsementeerumist.
Eesti staažikaim tegutsev omavalitsusjuht Laheda vallavanem Sirje Tobreluts hindab stabiilsust. "Kohalikud valijad on üldjuhul seda meelt, et kui mingi suur projekt on pooleli, siis kindlam on, kui selle lõpetab see, kes alustas. Tagasivalimine annab juhile kindluse, et teda usaldatakse," sõnab ta.
Tobreluts on Laheda valla eesotsas 1985. aastast. "Minu arvamine on, et vallavanem peaks olema amet, mitte poliitika käepikendus," rõhutab ta. "Vallavanem ei tohiks olla mõjutatud poliitkäikudest riigis ja vallas. Maal on poliitika hoopis teisem kui linnades. Inimesed mõtlevad ja käituvad teisiti."
Omavalitsuste liidu tegevjuhi Ott Kasuri hinnangul on valijad üldiselt konservatiivsed ja valimisotsust tehes näitavad usaldust juhi vastu. "Eestis on poliitiline kultuur tasapisi muutumas selles suunas, et järjest enam aktsepteeritakse valijate hääli," seletab ta. "Paljudes omavalitsustes eelistatakse inimest, kes saab kõige rohkem valija hääli. Sellega on talle kohalikud elanikud andnud kõige suurema mandaadi," lisab Kasuri.
Ilmekas näide on Saaremaal Pöide vallas 30,2 protsenti valijahäältest kogunud sotsiaaldemokraat Andres Hanso. "Loomulikult oli mul nüüd moraalne kohustus võtta vallavanema tool," räägib Hanso. "Väikeses vallas üldiselt erakondliku poliitikaga palju pistmist pole. Elame peost suhu kogu aeg ja katsume hakkama saada, nii et sel ei ole suurt tähtsust, mis erakonna inimene eesotsas on."
Kui Andres Hanso on varasematel valimistel osalenud ja olnud pikka aega volikogu liige, siis tema poja Hannes Hanso debüüt kohalikel valimistel päädis Kuressaare linnapea kohaga. "Protsentuaalselt sain mina pojast suurema häältesaagi," muigab Andres Hanso. "Aga muidugi ei saa me omavalitsuste suurusi võrrelda, üks on ikkagi linn ja teine väikevald."