Ametnikueetika nõukogu juht Heiki Sibul ütles ERR-ile, et esimesena peaks ministeeriumis valet käitumist märkama kantsler. Möödunud pühapäeval kirjutas Õhtuleht, kuidas mullu 13. jaanuaril pidas toonane haridus- ja teadusminister Mailis Reps oma 45
Pärnumaa Keskkonnaameti töötaja ajas aastaid kohalike metsaärimeestega bisnist, väljastas neile samal ajal raielubasid ning võttis ka ise metsa maha kohtades, kus see on keelatud. Kui Eesti Ekspress hakkas tema äride kohta küsimusi esitama, lahkus
Keskkonnaagentuuri endine asedirektor, hilisem nõunik Madis Helm lõi hankeid korraldades ühe võitjaga käed nii, et pea pool miljonit eurot laekus Helmi enda firmadele.
Ajaleht “Postimees” käsitles 6. ja 7. juunil haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku otsuseid, millest enim tekitab küsimusi minister Mailis Repsile lapse sünni puhul ministeeriumi poolt tehtud kallihinnaline kingitus. Ministrile otsustati kinkida 1800 eurot maksma läinud maal, mille eest maksis ministeerium ja mille hinnale lisandub ministeeriumi kuluna u 1200 eurot erisoodustusmaksu.
Justiitsministeerium leiab, et korruptsiooni alane teadlikkus on Eestis lünklik, samas ei pea ministeerium õigeks panna paika täpset rahalist piiri, millest kallima kingi vastuvõtmine peaks olema keelatud.
Üheksa inimese korraga kohtusaali saamine on keeruline ülesanne, selgus esmaspäeval Viljandi kohtumajas. Seal pidi algama protsess, mida on avalikkuses nimetatud Kõpu vallavanema korruptsioonisüüdistuseks.
Korruptsioonivastase seadusega vastuollu läinud ja töö kaotanud kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil sai ligi 4000 eurot hüvitist.
Täna selgus, et kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil on rikkunud korruptsioonivastast seadust ning astus seetõttu ka ametist tagasi. Seil tegutses kultuuriministeeriumis 15 aastat.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti (KVE) arvates saadaks vale signaali see, kui korruptiivse teo sooritanud inimene nimetatakse ministeeriumi asekantsleriks.
Meediakära tekitanud kaitseministeeriumi asekantsleri konkursile pandi pidur peale, Kolga pöördus oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole. Küsitav pole enam üksnes see, kas Kolgast saab asekantsler, vaid mis tingimustel ta tohib tööd jätkata