Justiitsministeerium leiab, et korruptsiooni alane teadlikkus on Eestis lünklik, samas ei pea ministeerium õigeks panna paika täpset rahalist piiri, millest kallima kingi vastuvõtmine peaks olema keelatud.
«Täpse rahalise piiri paikapanemine, millest väiksema summa vastuvõtmine ei ole seaduse järgi korruptsioon ega korruptsiooniohtlikuna keelatud, on küll mõnel pool kasutusel, kuid oleme seisukohal, et see tähendaks mingis mõttes korruptsiooni legaliseerimist,» märkis justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. «Ametiseisundi kuritarvitamine ja mõjuga kauplemine peab olema meie hinnangul täielikult keelatud.»
Samas osutab ministeerium, et mingite viisakusavalduste vastuvõtmine ei ole veel korruptsioon. «See piir ei ole arvudes väljendatav, vaid sõltub kontekstist, ametiisiku tehtavatest otsustustest, ootustest tema objektiivsusele, kõrvalistele isikutele jäetavast muljest ametiisiku äraostetavuse kohta jne,» selgitas Tuulik.
Põhjuseid, miks korruptsioonikahtlustuse alla sattunud ametnikud leiavad, et mingil üritusel osalemine või reisil käimine on osa ärikultuurist, mitte korruptsioon, on Tuuliku sõnul mitu. «Ühelt poolt on tegemist lünkadega korruptsiooni alases teadlikkuses, samas aga ka ilmselt väheses teadvustatud vajaduses seda teadlikkust tõsta,» sõnas ta.
Justiitsministeerium, mis tegeleb korruptsioonialase teadlikkuse tõstmisega nii avalikus kui erasektoris, rõhutab, et altkäemaksu maksmine või pakkumine ei ole väiksem kuritegu kui selle küsimine või vastuvõtmine.
Politsei esitas PERHi juhatuse esimehele Tõnis Allikule kahtlustuse kelmuses, omastamises ja pistise võtmises. Selle põhjuseks oli iga-aastane kliendiüritus, milleks külastas Allik Oktoberfesti, reisi maksis talle kinni kliendiettevõte. Allik ütles, et on varem probleemideta käinud ka erinevate pankade ja Telia kliendiüritustel.
