Keskkonnaagentuuri endine asedirektor, hilisem nõunik Madis Helm lõi hankeid korraldades ühe võitjaga käed nii, et pea pool miljonit eurot laekus Helmi enda firmadele.
„Ma ei taha eriti kommenteerida,“ sõnas Helm, kes läks prokuratuuriga kokkuleppele. Küsimusele, kas leppe sõlmimine näitab tema süüd, vastas Helm, et nii oli lihtsam. „Et mitte raisata aega ja raha,“ kostis Helm ja rõhutas, et kahju keegi ei kannatanud.
Tegelikult oli kannatanu olemas. Helmi toonane tööandja keskkonnaagentuur, kes kaotas reaalselt umbes 29 000 eurot. Tsiviilhagi otsustas riik aga mitte esitada.
Helmi pikk ametnikukarjäär
Helm töötas riigile üheksa aastat. Ta läks 2007. aastal tööle meteoroloogia ja hüdroloogia instituuti (EMHI) haldusosakonna peaspetsialistiks, kus tegeles ehitusteemaga. Kuus aastat hiljem tõusis Helm sama osakonna juhiks.
Kui EMHI ja keskkonnateabe keskus ühinesid neli aastat tagasi keskkonnaagentuuriks, sai Helm selle asedirektoriks tugiteenuste alal. Kaks aastat tagasi oli Helm juba nõuniku rollis, kuid läinud aasta aprillis pani keskkonnaagentuur Helmi karjäärile järsu punkti.
Helmile said saatuslikuks arvete menetlemisel ja kooskõlastamisel tekkinud kahtlused, mille tõttu alustas keskkonnaministeerium siseauditiga. Ministeeriumi kantsler Andres Talijärv sõnas nüüd, et nad pöördusid juba auditi käimasolemise ajal kaitsepolitseisse. “Keskkonnaministeeriumis on korruptsioonile nulltolerants,” ütles Talijärv.
Helm töötas välja hanketingimusi, viis hankeid läbi ja oli võitjate väljavalijate seas. Peale selle kinnitas tehtud tööde akte ja arveid.
Hangetel osalesid aeg-ajalt firmad Meistri Projekt ja Meistri Kinnisvara. Nende omanik oli Holger Karema, kelle ettevõtted kandsid aastate jooksul töid teinud Helmi firmadele kokku pea 500 000 eurot.
Prokuratuuri süüdistuse järgi leppis hanke läbiviimise ajal Helm firmasid esindanud Karemaga kokku, et kui kumbki viimase ettevõtetest hanke võidab, tulevad objektidele Helmi firmad. Tööde tegemise eest pidi rahandusministeeriumilt Karema ettevõttele laekunud raha liikuma süüdistuse järgi Helmile või mehe ettevõtetele. Kas siis Charmest Decole, RENT 500-le või Veltrax Varadele.
Korruptiivne samm
Helm võttis enda juhitud firmade tööd ametnikuna ka vastu. Sedasi kerkis selge korruptsioonioht. Ehk siis Helm rikkus seadust, kui langetas otsuseid, mis olid talle majanduslikult kasulikud.
„Meil ei olnud infot, et Madis Helm oleks olnud lepingu sõlmimisel ja tööde läbiviimisel seotud peatöövõtjaga. Tegev selle juhtorganites ja otsustajate ringis,“ ütles praegu keskkonnaagentuuri kommunikatsioonijuht Valdo Jahilo.
Karema eitab kokkuleppeid Helmiga. „Üks alltöövõtjatest oli temaga seotud firma. Pärast tuli välja, et ta on seal juhatuse liige,“ lausus Karema, kelle kinnitusel ei teadnud ta, et Helm on juhatuses. „Firmasid reeglina ei huvita, kes juhatuse liige on, vaid kas tal maksud on makstud. Kui kunagi vaatasin, siis ta ei olnud juhatuses.“
Küll teadis Karema, et Helm on omanik. „Omanikering ei puutu kunagi asjasse. Asja tegi kurjaks, et ta algselt ei olnud juhataja,“ lausus Karema.
Side Helmiga ei ole Karemal katkenud. „Ta nende firmadega teeb mulle aeg-ajalt siiamaani alltöövõttu.“
Mitmed hanked
Prokuratuur võttis luubi alla seitse hanget. Esimene neist jääb aastasse 2011, kui oli vaja ehitada ja projekteerida EMHI üheksat seirejaama taristut. Ainsana hankel osalenud Karema firma lubas seda teha firmadega Reiska PA ja Geomeetria. Tellijat ehk riiki esindas Helm. Riik tasus hanke kinni pannud Karema ettevõttele üle 200 000 euro, millest ca 176 000 eurot liikus Helmi kontrolli all firmadele.
Järgmine kahtlane hange jäi aastasse 2013, kui otsiti EMHI ranniku- ja meteojaamade objektide haldus- ja hooldustööde tegijat. Jällegi oli hankel edukas Karema firma, seekord teise ühispakkujaga. Seekord maandus Helmi firmade kontodele ligi 64 000 eurot.
Sarnane muster jätkus. Järgmistel hangetel osalesid Karema firmad kellegi teisega või üksi, näiteks Narva meteojaama rajamise hankel, ja rahast kuulus oma osa Helmiga seotud ettevõttele. Lisaks võttis Helm Karema ettevõtetelt hinnapakkumisi, misjärel tulid tööde tegemise ajal mängu Helmi firmad.
Kui keskkonnainvesteeringute keskus korra kahtlustavaks muutus, võltsis Helm süüdistuse põhjal dokumente. Tal oli vaja näidata, et tegu polnud ettemaksu, vaid lõpetatud tööde eest tasumisega. Tegelikult olid tööd tehtud juba enne Karema firma võitjaks valimist ja lepingu sõlmimist. Peale selle lasi Helm aja jooksul käiku topeltakteerimise või võttis vastu töid, mis olid veel lõpetamata.
Helm läks lõpuks prokuratuuriga kokkuleppele, mille järgi saab ta kaks aastat ja viis kuud vangistuse neli aastat kestva katseajaga. Kohus otsustab kokkuleppe kinnitamise alanud nädalal.
Riik loobus hagist
Kahju ulatus lõpuks ligi 29 000 euroni – Helm ei suutnud tõestada, et selle summa eest tegelikult töid tehti. Kannatanu ehk keskkonnaagentuur ei esitanud tsiviilhagi, sest tegi enda sõnul akteerimistes tagantjärele vajalikud parandused ja tasaarvestas hanke võitjaga ebakorrektsed maksed.
Kriminaalasja vedanud abiprokuröri Eleliis Rattami sõnul näitab Helmi juhtum, kuidas ametnik tegutses riigiasutuses aastaid ebaseaduslikult, eirates korruptsioonivastast seadust ja kahjustades usaldust avaliku võimu vastu. „Selliste kaasuste tulemuslik menetlus peab saatma kindla sõnumi, et ametiisikuna töötamisel ei saa paralleelselt realiseerida ka oma isiklikke huve,“ lisas Rattam.
Kui asi välja tuli, esitas prokuratuur Helmile süüdistuse viie karistusseadustiku paragrahvi järgi. Nende hulgas oli näiteks nii dokumentide võltsimine, toimingupiirangu rikkumine, riigihangete teostamise nõuete rikkumine kui ka omastamine. Samuti juhtis Helm mullu autot, kui oli alkoholijoobes. See läheb talle maksma juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks.
