Riigiprokuratuur esitas Tallinna Sadama korruptsioonikaasuses kahtlustuse altkäemaksu andmises ka kahele Poola laevaehitusfirma juhtivtöötajale. «Kahele Poola laevaehitusfirma juhtivtöötajale on esitatud kuriteokahtlustus suures ulatuses altkäemaksu
Seda, et Eestis on lühikese aja jooksul ilmsiks saanud mitu korruptsioonijuhtumit, võib tõlgendada eri viisidel. Üks, ja sageli vähem süvenemist nõudev – ja seega lihtsam – tõlgendus on, et korruptsiooni on riigis rohkem. Teine viis on näha korruptsioonijuhtumite ilmsiks tulekut märgina uurimisasutuste paranenud tööst. Need kaks on vastukäivad järeldused.
Tänavu sügisel pole möödunud pea ainsatki nädalat ilma avalikkuse ette jõudnud korruptsiooniuudisteta. Tallinna Sadama endiste juhtide skandaal, Tallinna linnapea Edgar Savisaare altkäemaksuvõtmise kahtlus, väiksemate omavalitsuste kaasused…
Altkäemaksu väga levinuks pidajaid on palju rohkem kui neid, kes on ise maksnud.
Viimaste aegade kõrgtasemel korruptsioonijuhtumite avalikkuse ette tulek on pannud paljud isikud ja isikute ühendused rahutult nihelema. Reaktsioon ja ajastus toimuvale pole ootamatu ja ilmselt on selleks põhjust. Nagu vanarahvas targalt ütleb: „Eks see koer ikka kiunatab, kes kaikaga pihta saab“.
Rahva antud mandaat ei tähenda seda, et erakonna liige võiks oma prominentsusest hoolimata olla väljaspool seadust, ütles riigikogu vabaerakondlasest liige Jüri Adams, kommenteerides Keskerakonna seisukohta, et linnapea Edgar Savisaare ametist kõrvaldamise otsus on põhiseaduse mõttega vastuolus.
Ettevõtja Jüri Mõis räägib Maalehe usutluses, et lubatu ja lubatava piir on ajas palju muutunud ning korruptsiooniga vahele jääjad on vana kooli tegijad, kes muutusi ära ei tajunud.
Eesti erakondade juhid tunnustavad uurimisorganeid korruptsioonivastases võitluses ning on ühiselt veendunud, et need asutused teevad oma tööd sõltumatult ja ükski erakond ei saa anda suuniseid, keda või mida uurida.
Eesti väikeste- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Kersti Kracht sõnas, et piiripealsed olukorrad võivad tihti laheneda selle ettevõtja kasuks, kes on erakonnale annetanud. Lisaks meenutas ta, kuidas 1990. aastatel toimunud Keskerakonna kongressil justkui toodeti fiktiivseid annetuspabereid.
Ta on olnud ajaloo näitelaval erakordselt raskelt mõistetav figuur. Tema moraalne korruptsioon on väljaspool kahtlust. Ta oli varjamatu valetaja ja petis. Ta mitte ainult ei võtnud, vaid ka andis altkäemaksu nendele, kellega pidas läbirääkimisi. Võimul püsimise nimel vahetas ta ilma nähtavate süümepiinadeta poliitilisi põhimõtteid. Ta oli ka vähemalt tehniliselt süüdi riigireetmises, sest pidas salaja läbirääkimisi oma riigi avalike vaenlastega.