Eesti seadusesse üle võtmata Euroopa Liidu vilepuhuja direktiiv tõi Eestile kaasa kohtumenetluse. Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul võiks uus valitsus viia riigikokku muudetud kujul eelnõu, kus võetakse üle vaid hädavajalikud punktid.
Rikkumisest teavitaja kaitse seadus ehk niinimetatud vilepuhuja seadus peaks tagama konfidentsiaalsuse töötajatele, kes annavad teada korruptiivsetest Euroopa Liidu õigusnormide rikkumistest oma töökohal. Selleks peavad kõik vähemalt 50 töötajaga ettevõtted looma kanali, mille kaudu töötajad rikkumistest teavitada saavad.
Euroopa Komisjon otsustas kolmapäeval anda teiste riikide seas ka Eesti kohtusse, kuna riik ei ole üle võtnud direktiivi õiguse rikkumistest teatavate isikute kaitse kohta. Lisaks Eestile andis komisjon kohtusse ka Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Luksemburgi, Ungari ja Poola.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 2021. aasta 17. detsember ning Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse juba mullu jaanuaris. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saatis riigikokku päev enne direktiivi ülevõtmise tähtaega ning eelnõu esimene lugemine parlamendis toimus 2022. aasta 26. jaanuaril. Eelnõus kavandati seadus jõustuma sama aasta juunis.
Riigikogus esitati sellele aga ligi 300 muudatusettepanekut, mille tõttu jäi eelnõu menetlus toppama. Suurema osa neist esitas EKRE fraktsioon, samas laekus muudatusettepanekuid ka SDE-lt ja Isamaalt.
Riigikogu koosseisu töö lõppemisega järgmisel neljapäeval langevad praegused menetluses olevad eelnõud menetlusest välja, nende hulgas ka direktiivi ülevõtmise eelnõu.
Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul jääbki edasine protsess uue riigikogu otsustada.
"Eks järgmine riigikogu peab edasi mõtlema, kas selle eelnõuga üldse sellisel kujul edasi minna, nagu see oli välja töötatud, kas mingid põhimõtted ümber teha. Näiteks kohaldamisala kitsamaks muuta," ütles Danilson-Järg.
Danilson-Järgi sõnul ei ole praegune eelnõu teinud vahet, kas teavitatakse Euroopa Liidu õigusega seotud rikkumisest või muust. "Kindlasti on siin suur vahe, sest direktiiv ise peab silmas ainult Euroopa Liidu õigusega seotud rikkumisi. Antud eelnõu kirjutati natuke laiemana. Kahjuks see direktiiv on üsna detailne, kuidas teavitamiseprotsess peab olema. Ta on üsna üksikasjalik ja jätab väga vähe ruumi liikmesriigile ise lahendusi leida. Eks ta ka sellepärast tundub ülereguleerimisena," sõnas ta.
Siiski on ka Danilson-Järgi hinnangul direktiivis aspekte, mille ülevõtmine kohalikku seadusandlusesse tuleks ka Eestile kasuks.
Eelnõu riigikokku saatmise ajal justiitsministri ametis olnud Maris Lauri (RE) rõhutas, et eelnõu hakati koostama juba enne tema ametiaega ehk Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsusliidu ajal. "Need kokkulepped, mis sõlmiti Euroopa Liidu tasemel, olid kõik ka Eestiga eelnevalt kooskõlastatud," rääkis Lauri.
Lauri sõnul ei vastanud parlamendis tekkinud vastuseis ka eelnõu sisule. "Teatud mõttes oligi see järjekordne üllatus, et kui eelnõu jõudis riigikokku, siis need, kes olid selle algatajad ja sisu kujundajad võtsid jäiga ja suhteliselt kompromissitu seisukoha," ütles ta.
"Ma üldse ei vaidlusta seda, et eelnõu selgitamiseks või täpsustamiseks oleks parem, kui võiks mingisuguseid kohendusi teha. See on tundlik teema ja vajab sisukat arutelu, aga seal puudus asjaosalistel arutelu pidamise soov," sõnas Lauri.
Lauri märkis, et seaduse väljatöötamisel prooviti ka riske maandada ning näiteks pahatahtliku pealekaebamise juhul niinimetatud vilepuhuja ananüümusust ei tagata. Ta lisas, et eelnõu võib soovi korral ka täiendada.
Kohtuasi võib tuua trahvi
Danilson-Järg märkis, et näiteks suurettevõtetel on oma auditeerimissüsteemid ja vabatahtlikult loodud infokanalid, kuhu saab teavitada rikkumistest. "Kui niisugused rikkumised ei tule välja organisatsiooni sees, vaid paisatakse kohe meediasse, siis see on ka ettevõttele suur mainekahju ja seda tahavad hea mainega ettevõtted vältida ja on ise loonud vajalikud teavitamiskanalid," ütles ta.
Justiitsminister nentis, et avalikust arutelust võib jääda mulje, nagu puudutaks eelnõu ka eraelulisi teemasid, mida see ei tee.
Justiitsministeerium kaalus ka võimalust direktiivi eraldi seadusena ülevõtmise asemel viia täiendused sisse olemasolevatesse seadustesse. Sellise eelnõu väljatöötamine võtab aga pikalt aega ja sellisel kujul eelnõu vastuvõtmiseks polnud riigikogus piisavalt toetust, märkis Danilson-Järg.
"Tõsi, me peame arvestama, kust Eesti tuleb. Selline nii-öelda pealekaebamine ja rikkumistest teavitamine on negatiivse märgiga. Me mäletame okupatsioonipärandit väga hästi ja mida see tollel ajal tähendas. Seega on väga keeruline ühiskonnas direktiivi vajadust selgeks teha," sõnas justiitsminister.
Direktiiv on Danilson-Järgi sõnul ka tema hinnangul liiga detailne ja kirjutab liikmesriikidele liiga palju ette. "Ka täna on meil võimalused olemas tööalaste rikkumise puhul teavitada, rääkimata ettevõtetest, kellel ongi sisekontrollisüsteem ja võimalused olemas," ütles ta.
Nii Danilson-Järgi kui ka Lauri sõnul on direktiivi ülevõtmine tekitanud sarnaseid murekohti ka teistes sarnase ajalooga riikides. "See on direktiivis ikkagi selgelt piiritletud, see pole mis tahes kaebamine, see on tööalane, ja põhjendamatu kaebus on ka karistatav. Aga ta on küllaltki sekkuv riigi õigusesse," ütles Danilson-Järg.
Kohtuvaidluses peab Eesti koos teiste riikidega Danilson-Järgi sõnul oma seisukohti julgesti kaitsma ja selgitama, mis on direktiivi ülevõtmine tekitanud raskusi.
"Kõige mustem stsenaarium on, et Eestile määratakse trahv. Summad sõltuvad kohtu hinnangutest, eks me seda näeme. Mingi väike tõenäosus on ka, et kui Euroopa Liidus peaks tekkima ühine nägemus – kuna mitte üle võtnud riike on päris mitu – võib-olla hoopis seda direktiivi mingi koha pealt muuta, ka see ei ole päris välistatud," kirjeldas justiitsminister.
Danilson-Järgi enda hinnangul oleks eelistatuim lahendus viia uuel valitsusel riigikokku praegusega sarnanev uus eelnõu, kust on eemaldatud need punktid, mille vastuvõtmine pole hädavajalik.
Loe artiklit ERRist.