Kohtla-Järvel suurenes korruptsioonis kahtlustatavate ring 17 inimeseni

14.10.2022

Kui eelmisel nädalal esitati Kohtla-Järve uues korruptsiooniskandaalis kahtlustus 11 inimesele eesotsas ärimees Nikolai Ossipenkoga, siis sel nädalal said kriminaalkahtlustuse veel kuus inimest.

Esimeses laines altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises kahtlustuse saanud 11 inimesele lisandunud kuuest inimest viis on Kohtla-Järve volikogu liikmed ja üks linnavalitsuse töötaja.

Kohtla-Järve volikogus mitteametlikku koalitsiooni kuuluvast 15 inimesest on kriminaalkahtlustuse all nüüd üheksa. Kahtlustuse on saanud ka viis linnavalitsuse töötajat, kellest ühega on juba tööleping lõpetatud.

Volikogu liikmetest on uued kahtlusalused revisjonikomisjoni esimees Jaanek Pahka, haridus- ja kultuurikomisjoni liige Anna Rentik, majanduskomisjoni liige Vladimir Evve ning sotsiaalkomisjoni liikmed Svetlana Kollo ja Zaur Abbassov.

Eelnevalt olid volikogulastest kahtlustuse saanud volikogu esimees Tiit Lillemets, volikogu aseesimees Maria Merkulova, sotsiaalkomisjoni esimees ning noorsoo- ja spordikomisjoni liige Anton Dijev ning majanduskomisjoni esimees Deniss Veršinin.

Kahtlustatavatest volikogu liikmetest kandideeris Pahka valimistel valimisliidu Restart Kohtla-Järve nimekirjas ja Merkulova VLi Progress ehk nn Ossipenko nimekirjas. Evve, Rentik, Kollo, Abbassov, Lillemets, Dijev ja Veršinin kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. Koos kahe Reformierakonna ning kolme Restardi ja ühe Progressi liikmega kuulusid üheksa kahtlustatavat 15-liikmelisse mitteametlikku võimuliitu, millel ametlikku koalitsioonilepingut polnud sõlmitud.

Keskerakond sai volikogus küll 25 kohast 12 kohta, kuid ajaga kasvasid nad lahku ning Keskerakonna kandidaatidest moodustati kaks leeri. Et segadus oleks suurem, registreeris volikogu esimees Tiit Lillemets volikogu Keskerakonna fraktsiooni, millel Keskerakonna peakontori versiooni kohaselt pole õigust Keskerakonna nime kanda. Keskerakonna fraktsiooni peaks erakonna arvates kuuluma hoopis fraktsiooni esindaja Sergei Lopin ning Valeri Korb, Aare Berendsen, Riina Ivanova ja volikogu asendusliige, Kohtla-Järve Keskerakonna piirkonna esimees Ivetta Sakkart-Linnard. Lillemets põhjendas ajalehes Panorama Keskerakonna fraktsiooni registreerimist sellega, et taotluse esitajad kandideerisid Keskerakonna nimekirjas.

Linnavalitsuse töötajatest esitati nn teises laines kahtlustus valimistel Keskerakonna nimekirjas neljandana volikokku pääsenud, kuid volikogu kohast loobunud Ülle Lepassaarele. Kahtlustatav oli enne korruptsiooniskandaali puhkemist linnapeaabi Järve, Kukruse ja Sompa linnaosas. Pärast Oru ja Ahtme linnaosa linnapeaabile Aljona Kazakovale kahtlustuse esitamist ja temaga töölepingu lõpetamist oli Lepassaar eelmisest nädalast ka Oru ja Ahtme linnaosas linnapeaabi.

Kahtlustus on esitatud ka Kohtla-Järve abilinnapeadele Evelyn Danilovile ja Vitali Borodinile ning linnavalitsuse korrakaitseametnikule Timofei Korepovile. Kahtlusaluste ringis on Ossipenko ettevõtete töötajad Jevgeni Makarov ja Kirill Kõpp.

17 kahtlustatavast vaid üks, Timofei Korepov ei osalenud viimatistel kohalike omavalitsuste valimistel.

Ainus Kohtla-Järvel volikokku pääsenud valimisnimekiri, millele pole korruptsioonivari langenud, on Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kahtlustatavatest kuuluvad parteisse Jaanek Pahka, kes sel kevadel astus Eesti 200 ridadesse, ning 2009. aastast Keskerakonda kuuluv Jevgeni Makarov.

Kuni korruptsiooniskandaalini kuulus Keskerakonda ka Aljona Kazakova, kes arvati erakonnast 5. oktoobril välja. Seoses erakonnale mittesobiva käitumisega volikogus arvas korruptsiooniskandaali puhkemise päeval ehk 4. oktoobril Keskerakond oma ridadest välja Anna Rentiku. Korruptsioonikahtlustuse saanuna lahkus 6. oktoobril Reformierakonnast selle Kohtla-Järve piirkonna juht Vitali Borodin.

Prokuratuur on teatanud, et kahtlasi tehinguid tehti eelmisel sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimiste järel. Abilinnapea Vitali Borodin ei eitanud, et Nikolai Ossipenkolt saadi tema valimisliidu Progress kaudu suuniseid, kuid ütles, et tegu oli tema jaoks mõistmatute kahtlustustega, kuna paljuski oli tegu valimislubaduste täitmisega. Oma süüd ta eitas, viidates, et riigi poolt on omavalitsustel näiteks hangete tegemisel peal range kontroll. Samuti eitas oma süüd teine abilinnapea, Jõhvi volikogu liige ja seoses korruptsiooniskandaaliga revisjonikomisjoni esimehe kohalt tagasi astunud Evelyn Danilov, kelle sõnul peab Eestis rohkem arvestama sellega, et inimese saab süüdi mõista vaid kohus.

Kohtla-Järve linnapea Toomas Naela tagasiastumisettepanekule vastasid mõlemad abilinnapead eitavalt. Naela arvates oleks olnud hea ja loomulik samm, kui kahtlustuse saanud abilinnapead, aga ka volikogu liikmed tagasi astuks.

Kahtlustuse saanud inimestest taotles prokuratuur ainsana Nikolai Ossipenko kuni kaheks kuuks vahi alla võtmist. Maakohus leidis, et Ossipenko võib küll kriminaalseid tegevusi vabaduses olles jätkata, kuid 2014. ja 2019. aastal ekspertide poolt parandamatult haigeks tunnistatud Ossipenkot on tervise huvides mõistlikum hoida kodustes tingimustes, mitte vanglas, ning ta lasti sarnaselt teiste kuni 48 tunniks kinni peetud kahtlustatavatega vabaks. Prokuratuur on vabaks laskmise edasi kaevanud ja Tartu Ringkonnakohtus tuleb kaebus arutuse alla 25. oktoobril.

Zaur Abbassov oli Kohtla-Järve linna poolt sel aastal Ida-Viru keskhaigla nõukogusse määratud kolmest liikmest (lisaks talle Anton Dijev ja Maria Merkuluva) viimane, kes kahtlustuse sai.

Loe artiklit ERRist.