Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht Asso Prii ütles, et presidendipaari omavahelised tehingud kinnisvaraäri seoses Ärma taluga on küll juriidiliselt korrektsed, kuid selguse huvides võiks president neid täiendavalt selgitada.
Evelin Ilvesele kuuluv Ermamaa sai viis aastat tagasi EASi vahendusel 190 000 eurot ning tegi selle abil presidendi vanavanematele kuulunud Ärma talust konverentsikeskuse. Kui Toomas Hendrik Ilves valiti presidendiks, selgus, et turismitaluna ei saa Ärmat julgeolekukaalutlustel siiski kasutada — seal saavad käia vabalt kas külastajad või president Ilves, aga mitte mõlemad. Nüüd käibki president kodus, makstes selle eest oma naise osaühistule 960 eurot kuus, nagu kirjutab tänane Õhtuleht.
"Käesoleval juhul on president üüri maksnud omaenda ametipalgast, mitte presidendi kantselei vahenditest, millega kaetakse presidendi ametihüvede seadusest tulenevaid kulutusi. Selliselt on asjad korraldatud 2007. aastast, kui tekkis probleem külaliste majutamisega Ärmas ning EASilt saadud toetuse abikõlbulikkusega," kommenteeris Prii Delfile.
Presidendi kantselei keeldus juhtumit kommenteerimast, viidates, et tegemist on riigipea eraeluga. "Presidendi kantselei ei kommenteeri riigipea eraelu. Sealhulgas ka seda, kuidas ta kulutab oma töötasu ja muid vabariigi presidendi ametihüvede seadusest tulenevaid sissetulekuid," ütleb Piret Pert presidendi kantselei avalike suhete osakonnast.
"Andes hinnangut kantselei seisukohale, tuleb tõepoolest tõdeda, et tegemist on presidendi isiklike rahaliste vahendite kasutamisega, kuna Ärma talu üürijaks on president eraisikuna, mitte kantselei," sõnas Prii.
See, kui palju president talu kasutamise eest üüri maksab taandub Prii sõnul samuti tema isiklikele kokkulepetele üürileandjaga (sõltumata sellest, kas üürileandja on tema lähisugulane või mitte). "Me ei annaks ju hinnangut sellele, kui palju president maksab jäätise eest, mille on soetanud oma lähisugulasele kuuluvast kioskist?" Hoopis teine oleks olukord aga juhul, kui president kulutaks käesoleval juhul avalikke vahendeid, sõnas Prii.
"Loomulikult võiks ja peaks president antud juhul ise olukorda selgitama, et vältida väärarusaamu, mis võivad oluliselt kahjustada nii presidendi isiklikku kui ka institutsionaalset mainet," arvas Prii.