Pingutuse hind ehk kuidas tippspordis tulemusi teha ilma eneseväärikust kaotamata
Milline on pingutuse mõistlik hind ja kuidas on õige sportlasi kohelda? Viimastel aastatel palju tähelepanu pälvinud väärkohtlemine spordis jõuab nädalavahetusel Arvamusfestivalile.
“Uuringud näitavad, et 75 protsenti spordis osalevatest inimestest on kogenud mingil kujul psühholoogilist väärkohtlemist, mis väljendub hirmutamises, alandamises ja manipuleerimises,” kirjeldas spordipsühholoog Aave Hannus hiljutises arvamusloos ka Arvamusfestivali aruteluringi tõstetud teemat.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti liige, Steven-Hristo Evestuse sõnul puututakse spordis kokku pideva eneseületuse vajadusega ning seega on enda ja teiste poolt seatud nõudmistele vastamine seotud tõsiste väljakutsetega. “Peame positiivseks, et täna aktuaalsete vaimse tervise heaoluga seotud väärtuste esileseadmine lubab rohkem rääkida sellest, kuidas peaksid ajaga kaasa liikuma sportlased ja treenerid.”
“Eneseületus ning läbi valu ja pisarate tulemustele orienteeritus ei tohi tulla eneseväärikuse kaotuse arvelt. Seega peame rohkem rääkima sportlaste, treenerite ja spordiga viisil või teisel seotud inimeste ehk igaühe kodanikujulguse kasvust ebaväärikale, moraalitule ja ahistavale käitumisele vastuseismisel, nendest olukordadest teadaandmisel ning nõiaringi otsustaval lõpetamisel,” tõdes Evestus ja lisas, et mitmed avalikkuse ette tulnud juhtumid tõestavad, et meil on spordis ja ühiskonnas laiemalt selles osas mitu olulist sammu astumata.
Kui sportlase elu nõuab ilma kahtluseta pingutust ja ohverdusi, siis väärkohtlemine põhjustab isiklikke kannatusi nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Viimastel aastatel küsime ühiskonnana aina tihemini, milline on jõupingutuste mõistlik piir ja kuidas on õige sportlasi kohelda, eriti treenerite poolt.
“On palju treenereid, kes kasutavad toetavaid ja sportlase suhtes lugupidavaid treenimismeetodeid. Hirmutavate numbrite taustal näeme tegelikult tasapisi muutust. Kui treenerid õpivad kasutama tõhusaid ja jätkusuutlikke motiveerimise viise ja õpetama sportlastele pikaajalist motivatsiooni hoidmist, on võimalik saavutada paremaid tulemusi nii võistlustel kui ka kogu karjääris. Treenerid saavad neid oskusi juurde õppida,” kirjeldas Annus.
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus ja Vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti küsivad laupäeval 10.08 kl 16 Loova ja liikuva tuleviku alal Arvamusfestivali publikut maksimaalselt kaasavas arutelus "Valust, nõiajahist ja vilepuhujatest spordis", millised on väärtused (tipp)spordis, kuhu paigutub sellel skaalal sportlaste vaimne tervis ja kuidas suhtume nendesse, kes spordis aset leidnud väärkäitumisest teavitavad?
Arutelu juhib spordiajakirjanik Tarmo Tiisler ning diskussioonis osalevad spordipsühholoog Aave Hannus, EADSE juhtivuurija Remo Perli, kergejõustikutreener Jaanus Kriisk ja laskesuusataja Johanna Talihärm.