Transparency Internationali täna avaldatud 2023. a korruptsioonitaju indeksis saavutab Eesti kõrgeima tulemuse alates 2012. aastast, jagades 76 punktiga 12. kohta Kanadaga. Võrreldes 2016. aastaga on Eesti tulemus paranenud kiiduväärse 6 punkti võrra, ent viimase viie aasta avaliku sektori korruptsiooni vastased edusammud jäävad pigem tagasihoidlikuks.
Korruptsioonitaju indeks ehk corruption perceptions index, lühendatult CPI, hindab 180 riiki ja territooriumi nende tajutud avaliku sektori korruptsioonitaseme alusel 0-st (väga korrumpeerunud) kuni 100-ni (väga puhas). Tulemustes kajastuvad ekspertide ja äriringkondade hinnangud. 2023. aastal on enam kui kolmveerandis hinnatud riikides korruptsioonivastased pingutused kas soikunud või tagasikäiku teinud.
Lääne-Euroopa ja Euroopa Liit jäävad endiselt kõrgeima punktisummaga piirkonnaks, kuid esmakordselt kümnendi jooksul on ka selle piirkonna 2023. aasta keskmine tulemus langenud 66-lt 65-le. Võimukandjate vähene vastutus ja poliitiline korruptsioon vähendavad avalikku usaldust ning võimaldavad kitsastel huvidel poliitilises otsustamises olulist rolli mängida. Mitmed tugeva demokraatiaga riigid, sealhulgas Rootsi (82), Holland (79), Island (72) ja Suurbritannia (71), on seekord saanud oma ajaloo madalaimad tulemused. Riikides nagu Poola (54) ja Ungari (42) takistavad puudujäägid kohtusüsteemides võrdsetel alustel ligipääsu õigusemõistmisele ning kammitsevad kohtuvõimu tasakaalustavat rolli. Euroopa Liidu ja Lääne-Euroopa 31 riigist ainult kuus (sh ka Eesti) on alates 2012. aastast oluliselt oma tulemust parandanud, kaheksa on olnud langusteel.
„Ehkki 2023. aastal on Eesti pealtnäha liikunud positiivses suunas ja saavutanud indeksis enda jaoks isegi rekordilise tulemuse, ei ole meil viimase viie aasta korruptsioonivastaseid tegevusi vaadates kahjuks üleliia põhjust riigina endale õlale patsutada. Kui 2012. aastast on Eesti punktisumma kasvanud tubli 12 punkti võrra, oleme 2019. aastast saati pigem paigal püsinud. See annab alust järeldada, et vargsi positiivses suunas liikumine tuli ka möödunud aastal veel nö vana rasva pealt, ehk varasemate aastate pingutuste tulemusel,” kommenteeris Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi kohusetäitja Miriam Tõnismägi.
Eesti riigitasandi 2023. aasta korruptsioonivastastest tegevustest väärivad esile tõstmist avatud valitsemise teekaardi koostamine ja nn katuserahade kaotamine, samas on endiselt vastu võtmata rikkumisest teavitaja kaitse seadus, ellu viimata erakonnaseaduse muudatused ning reguleerimata lobistidega suhtlemine Riigikogu ja kohalike omavalitsuste tasandil.
„Et mitmed olulised muudatused on Eestis aastateks venima jäänud, on endiselt ka meil õhus riskid, mis seavad ohtu ausa, vastutustundliku ja läbipaistva riigivalitsemise ning loovad võimalusi huvide konfliktide tekkeks, ebakohase mõju avaldumiseks, ärihuvide ning poliitika liigtihedaks põimumiseks ja ka otsesemalt korruptiivseks tegevuseks,“ võttis Tõnismägi kokku.
Selle aasta teemaks on korruptsioon ja ebaõiglus. Võitlus õigluse eest ja võitlus korruptsiooni vastu käivad käsikäes: seal, kus õigussüsteem ei suuda õigusriiki tagada, õitseb korruptsioon. Seal aga, kus korruptsioon on ühiskondlikuks normiks, on tihti piiratud kõige haavatavamate ligipääs õiglusele. Kui õiglus on ostetav või poliitilisele sekkumisele avatud, kannatab ülekohtu all rahvas.
Korruptsioonitaju indeks on kuni 13 iseseisva uuringu ja ekspertrühma hinnangute koondtulemus. Indeksis ei leia kajastamist erasektori korruptsioon ning rahapesujuhtumid. Korruptsioonitaju indeksi 2023 kõiki tulemusi ning regionaalseid analüüse saab vaadata Transparency Internationali kodulehelt: 2023 Corruption Perceptions Index.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.
