Euroopa Nõukogu rahapesu vastase võitlusega tegeleva komitee Moneyvali hinnangul on Eestis suurimaks riskiks virtuaalvääringu teenusepakkujad, mille hulka on viimase aastaga märkimisväärselt vähendatud. Moneyvali hinnangul peaks Eesti ka karmistama rahapesuga seotud karistusi.
Krüptomaailmas on Eesti viimasel ajal reegleid oluliselt karmistanud. Kui sektor oli alles pead tõstmas, siis regulatsioonide puudumise tõttu virtuaalvääringu teenusepakkujate üle suurt järelevalvet ei tehtud.
"Eelmise aasta kevadel jõustus terve rida uusi seadusemuudatusi, mis on viinud selleni, et 2000 teenusepakkujast on meil alles ca 160. Nad hindasid, et virtuaalvääringu teenusepakkujad ise ei tunne kõige paremini rahapesuriske ja seal on kõvasti arenguruumi, et teenusepakkujad saaksid targemaks," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.
"Nüüd me seal oleme reeglid väga palju karmimaks keeranud ja see on valdkond, kus plaanime seda ka tulevikus teha. Euroopa Liidu üleselt tuleb ühtseid reegleid, mille oma seadusesse üle võtame, nii et ühel hetkel nad liiguvad finantsinspektsiooni järelevalve alla," sõnas Liivamägi.
Raporti kohaselt peaks Eesti tugevdama rahvusvahelist koostööd rahapesu uurimises peamiselt varade konfiskeerimise vallas.
Eestit võib rahapesu osas pidada transiitriigiks – kuritegelikul teel teenitakse raha kusagil mujal ning seda liigutatakse läbi Eesti. "Ajalugu ja senine praktika on näidanud, et eelkuriteod leiavad aset teistes, idapoolsemates riikides, kus on kuritegelikul teel raha teenitud ja siis läbi Eesti püütud seda nii-öelda ausasse majandusse tuua," ütles Liivamägi.
Raport toob välja, et Eestis rahapesu eest määratavad karistused on väga leebed. Eesti määratud rahatrahvid on teiste riikidega võrreldes võrdlemisi väiksed ning kohtus on määratud tingimisi karistused.
"Nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses on karistused võrdlemisi väiksed. Hiljutisel Danske panga näitel on kõigile hästi teada, kuidas teised riigid võivad määrata trahve mitmekümneid miljoneid, Eestis on 400 000 maksimum, mis võib määrata. See on koht, kus Eesti peaks oma seadusandlust muutma ja karmistama kohtu kaudu määratavaid karistusi," rääkis Liivamägi.
Eelnõu karistuste karmistamiseks on pikalt olnud riigikogu menetluses. "Poliitilist konsensust on olnud raske saavutada. Ma väga loodan, et siinkohal see Moneyvali raport on meile abiks, et lõpuks seadusandja näeb seda probleemi laiemalt," sõnas Liivamägi.
"Suure panga või virtuaalvääringu teenusepakkuja jaoks on 400 000 eurot köömes. Need karistused peavad olema sellised, mis panevad neid oma süsteeme korrektselt tegema," märkis ta.
Moneyvali asutas 1997. aastal Euroopa Nõukogu ministrite komitee, et hinnata nii iseenda kui ka üksteiste rahapesuvastase võitluse meetmeid. Moneyvali viienda vooru hindamine Eestis leidis aset 2021. ja 2022. aastal. Hindamisvisiit toimus 2022. aasta kevadel.
Loe artiklit ERRist.