Harju maakohtus mõistis endised kõrged politseiametnikud Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere rotatsioonikelmuse süüdistuses õigeks.
Riigiprokuratuur süüdistas Heldnat, Vaherit ja Alaveret kelmuses ja kelmusele kaasaaitamises.
Heldnat süüdistati kelmuses ja ametialasele võltsimisele kihutamises, endist politsei- ja piirivalveameti peadirektorit Vaherit ametiisikuna kelmusele kaasaaitamises ja ametialases võltsimises ning Alaveret ametiisikuna kelmusele ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamises.
"Süüdistus seisneb selles, et Eerik Heldna lõi Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kaasabil sotsiaalkindlustusametile (SKA) ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on alates 2022. aasta 5. maist täitunud 25-aastane politseiametniku staaž, mille põhjal hakkas SKA talle maksma väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensioni," teatas prokuratuur möödunud aasta alguses.
Kohus jõudis järeldusele, et avaliku teenistuse seaduse ehk ATS § 33 lg 1 kohaselt võib rotatsiooni eesmärk olla suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel.
Kuna seaduse tekstis on loetelus kasutatud sõna "või", ei eelda see kõigi tingimuste üheaegset täitmist, leidis kohus ning et rotatsiooni eesmärk on täidetud ka siis, kui selle eesmärk on ainuüksi ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine. Rotatsiooni vältimatu eeldus ei ole seaduse teksti kohaselt ametiasutuste vahelise koostöö edendamine.
Seega ainuüksi asjaolu, et Heldna rotatsiooni eesmäk oli tema enda kui ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, tähendab, et tema rotatsiooniks oli täidetud seadusest tulenevad tingimused ja avaliku teenistuse seaduse tingimusi ei ole rikutud, leidis kohus.
Kriminaalasjas ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusaluste rotatsioonide käigus ei ole suurenenud Heldna isiklik pädevus ja motivatsioon, leidis kohus.
Kohtu jaoks on ilmselge, et töötades kaitseväe luurekeskuses ning maksu- ja tolliametis sai Heldna uusi teadmisi ja kogemusi, mistõttu suures tema ametialane pädevus, teatas kohtu pressiesindaja.
Asjaolu, et Heldna 2019. aasta aprillis ei asunud kohe PPA-s teenistusülesandeid täitma, ei tähenda, et tal 2019. aasta aprillis puudus kavatsus asuda tulevikus seal teenistusülesandeid täitma. Ainuüksi asjaolu tõttu, et Heldna ei pidanud kohe hakkama teenistusülesandeid täitma, vaid võis seda teha peale rotatsiooni lõppemist, ei tähenda, et selle kohta käiv käskkiri oli võltsitud, leidis kohus.
Loe lähemalt ERR artiklist.