Riigikogu korruptsioonikomisjoni esimees Artur Talvik rääkis, et kuigi Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tegevus Arsenali keskuse kinnistu müümisel on olnud igati korrektne, püsib veel üleval mitmeid poliitilise korruptsiooni kahtlusi, mida komisjon
Riigiprokuratuur süüdistab kriminaalasjas kahte omanikujärelevalve esindajat selles, et seoses Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööde läbiviimisega on nad nõudnud hankelepingu raames alates 2015. aasta jaanuarist töövõtjalt altkäemaksu summas kokku 60 000 eurot.
HKScan Baltikumi juhtkonna liikmed on süstemaatiliselt toime pannud tõsiseid rikkumisi ning nüüdseks vallandatud, kuna tekitasid ettevõttele huvide konflikti, leidis grupi korraldatud sisejuurdlus.
Rootsi telekomikontsern Telia teatas täna, et USA ja Hollandi võimud nõuavad ettevõttelt 1,4 miljardi dollarini (1,25 miljardi euroni) küündivat trahvisummat, et jõuda kokkuleppele operaatori väidetavalt korruptiivse tegevuse uurimise lõpetamiseks Usbekistanis.
Rohkem kui pooled Eesti firmajuhtidest on korruptsiooniga kokku puutunud, kuid vaid viiendik ennetab seda, nentis Korruptsioonivaba Eesti juht Erkka Jaakkola. Viimasel ajal ilmsiks tulnud juhtumid aga annavad mõista, et eeskätt poliitikaga seotud aladel võib korruptsioon olla küllalt juurdunud. Eestit loetakse vähese korruptsioonitasemega maaks. Mis selle põhjused on ja kus on korruptsioon rohkem
Justiitsministeerium andis välja voldikud juhistega, milles on välja toodud 11 sammu ärisektori korruptsiooni vältimiseks, nagu näiteks juhi eeskuju, usaldusliku töökeskkonna loomine ning ettevõttesisesed kontrollmehhanismid.
Eesti piimal põhineva pulbrisegu eksportija OÜ Revala eskpordijuht Ebekai Härm rääkis Postimehele, kuidas ettevõted annavad altkäemaksu.
Tänases Postimehe artiklis Eesti ettevõtte OÜ Revala ekspordijuhi tehtud märkused altkäemaksu küsimise kohta Iraanis äratasid ka riigiprokuratuuri tähelepanu, kes kriminaalmenetluse alustamiseks siiski alust ei leidnud.
Kui Eesti eraettevõtte juht avastab oma firmas korruptsioonijuhtumi, siis ta ei näe abi politseist või prokuratuurist, vaid eelistab sellise olukorra lahendada ettevõtte sees, liigset kära tekitamata, selgub värskest uuringust.
Ettevõtete juhid peavad korruptsiooni eelkõige maineriskiks, märksa vähem kardavad nad korruptsiooni tõttu kaotada edasised äritegemise võimalused, kirjutab sotsioloog ja ärikorruptsiooni uuringu üks autoritest Mari-Liis Sööt.