Mõjuvõimuga kauplemine on olnud sisutu sõnapaar kõik need kuus aastat, kui see norm on kehtinud, ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver.
Mõjuvõimuga kauplemise süüdistuste kokkukukkumine nii riigikohtus kui prokuratuuris on pannud esitama küsimust nii riikliku süüdistuse kui ka seadusandja praagi kohta. Jaanus Tehver rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et mõjuvõimuga kauplemise sisutus väljendub eelkõige selles, et rakenduspraktika sellele normile on olnud minimaalne.
"Kriminaalasjade arv on olnud tõesti väga väga väike ja sisuliselt oli [riigikohtus õigeks mõistetud endisest reformierakondlasest Tallinna linnavolikogu eksliikme Mati] Eliste kaasus esimene kohtulahendini jõudnud kaasus üleüldse," märkis Tehver.
Ta lisas, et kui üks karistusnorm korruptsiooni valdkonnas on kehtinud kuus aastat ja selle tulemus on üks jõustunud kohtulahend, viitab see sellele, et see norm ei tööta. See aga ei tähenda Tehveri sõnul, et olukord riigikohtu lahendi valguses drastiliselt muutuks.
"Tegelikult ei muutu. See rakenduspraktika oli siiani praktiliselt puudulik, edaspidi ta on siis veelgi rohkem raskendatud, aga ma iseenesest ei nimetaks seda riigikohtu otsust pöördekohaks. Ta juhtis tähelepanu küll ühele teatud spetsiifilisele probleemile karistusõiguse normis, aga see ei ole mingi revolutsioon selles tähenduses, et midagi oleks praktilises elus oluliselt muutunud. Ka varem oli selle normi rakendamine suurte probleemidega seotud," nentis Tehver.
Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehe sõnul on sellest teemast juttu olnud ka parlamendiliikmetega erinevates komisjonides.
Kohustuse, et mõjuvõimuga kauplemine peab olema karistatav, on Eesti võtnud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga ühinedes. Tehver tõi välja asjaolu, et probleem ei ole üles kerkinud üksnes Eestis, vaid praktilises kõigis Euroopa Nõukogu liikmesriikides, kus konventsioonisätte rakendumine on tõstatunud.
"Korruptsioonivaba Eesti ühingu seisukoht on see, et meil põhimõtteliselt on vaja kriminaliseerimist selles küsimuses, aga on omaette ooper, kuidas seda mõjusalt teha," sõnas ta.
Riigiprokurör Norman Aas rääkis, et demokraatliku riigikorralduse puhul soovitakse, et võimalikult paljud huvigrupid ja kodanikuühendused räägiksid avalike otsuste tegemisel kaasa ja neil oleks mõjujõudu, probleem on aga selles, et mõjuvõimuga kauplemine läheneb mingis kohas ka seaduspärasele mõjutamisele. Vahe tegemine, mis on lubatud ja mis keelatud, võib olla mõningatel juhtudel keeruline.
Riigikohtu nüüdsest lahendist saab Aasa sõnul teha selge järelduse. "Pooleliolevad kriminaalasjad, mis meil on, tõenäoliselt lõpetatakse või loobutakse süüdistustest /.../ Tänases ajahetkes on sellel riigikohtu lahendil pooleliolevatele kriminaalasjadele väga suur mõju," tõdes riigiprokurör.
Karin Koppel
Allikas: ERR