25. ja 26. jaanuaril 2024 korraldas Transparency International Läti esindus (Delna) koostöös KVE ja Transparency International Soomega avaandmete häkatoni, mille käigus erinevate riikide eksperdid tutvustasid osalejatele avaandmete kasutamise võimalusi. Tulemusena keskendusid Soome, Eesti, Läti, India ja Saksamaa osalejad konkreetsete probleemide lahendamisele, luues ideid avaandmete kasutamiseks valitsemise parandamiseks ning probleemide ja riskide avastamiseks.
Loodud ideed on asjakohased, arvestades praegust geopoliitilist olukorda ja riikide siseküsimusi. Üks välja töötatud ideedest on seotud ettevõtete tuvastamisega, mis jätkavad koostööd Venemaa või Valgevenega ning osalevad riigihangetes. Teine meeskond on välja töötanud avalike institutsioonide korruptsiooniindeksi. Häkatonil osalejad arendasid ideid, uurides tööriistade tulevikus rakendatavust ja vajalikke täiustusi, et ideed oleksid kergesti kasutatavad ning igaüks suudaks spetsiifilisi probleeme tõhusalt ja kiiresti tuvastada.
Osalejate poolt välja töötatud tööriistad on leitavad siit:
- AVALIKE ASUTUSTE KORRUPTSIOONIINDEKS
- ETTEVÕTTED, MIS JÄTKAVAD KOOSTÖÖD VENEMAA JA VALGEVENEGA NING OSALEVAD RIIGIHANGETES
Ideede genereerimise käigus saadud õppetunnid:
- Makroandmeid ja mikroandmestikke saab kombineerida tõendite leidmiseks, valitsusega seotud kõrge riskiga isikute tuvastamiseks ning pangakontode ja finantsaruannete jälgimiseks. Osalejad arendasid makro- ja mikrotasandi näitajaid, mida tuleb rakendada kogu protsessivoos koos masinõppe klasterdamise algoritmidega;
- Läti Statistikaameti andmete põhjal on viimase kahe aasta jooksul üldiselt jäänud muutumatuks ettevõtete arv, kes jätkavad eksporti Venemaale ja Valgevenesse ning kes võidavad riigihankeid. Teisalt on võrreldes 2022. ja 2023. aasta andmetega suurenenud nende ettevõtete arv, mille tegelikud kasusaajad on Venemaa või Valgevene kodanikud ning kes on riigihangete võitjad;
- Puuduvad piirangud riigihangete pakkumuste tagasilükkamisel sõltuvalt sellest, kas ettevõte impordib/ekspordib kaupu Venemaale või Valgevenesse. On raske tuvastada, kas ettevõte impordib/ekspordib otse Venemaale või Valgevenesse või kas see toimub kaudselt läbi kolmandate riikide;
- Spetsiifilisi avaandmete allikaid saab kasutada konkreetsete heade tavade väljatöötamiseks, näiteks äriregistri andmeid saab kasutada huvide konfliktide hindamiseks ja lobitöö reeglite väljatöötamiseks.
Üks mitmest ideede arendamise kriteeriumist oli võimalus neid rakendada kõigis kolmes riigis (Soome, Läti ja Eesti) hea valitsemistava ja korruptsioonivastase võitluse edendamiseks piiriülese koostöö kaudu.
Osalejad omandasid praktilise kogemuse ja teadmised sellest, et avaandmeid ei integreerita piisavalt üheski riigis ning konkreetsetes andmekogudes võib üksikasjades olla palju erisus. Andme kättesaadavuse erinevused mõjutasid ka eespool mainitud ideede ja tööriistade väljatöötamise protsessi. Näiteks tegelike kasusaajate andmete hankimiseks on Soomes vaja registreerimist, samas kui Eestis ja Lätis saab andmeid hankida ilma registreerimata. Loe lähemalt, mida on erinevat ja mida sarnast avaandmetes Lätis, Eestis ja Soomes kolme riigi kolleegide läbi viidud võrdlevas analüüsis siin.
Käesolev artikkel on valminud Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahalise toetuse abil. Artikli sisu on selle projekti koordinaatorite vastutada ning ei pruugi kajastada Põhjamaade Ministrite Nõukogu seisukohti ega poliitikat.
