Korruptsioonivastane võitlus on ühine ülemaailmne pingutus, millest ei jää kõrvale ka Põhjamaad ega Balti riigid. Informatsiooni- ja andmepõhiste lahenduste ajastul on avaandmete integreerimine võimsaks tööriistaks korruptsioonivastastes lahingutes. Avaandmed viitavad avalikult kättesaadavale teabele, mida saab vabalt kasutada, jagada ja ümber töödelda igaüks, tavaliselt minimaalsete piirangutega. Transparency International Latvia (Delna) koostöös TI Estonia (KVE) ja TI Finlandiga on alustanud ühisprojektiga "Towards the Integration and Expanded Use of Nordic Anti-Corruption Data", mis püüab Eestis, Soomes ja Lätis avaandmete strateegilise(ma) kasutamise kaudu edendada poliitilist ausust ja läbipaistvust, ennetada korruptsiooni ja võimestada kodanikuühiskonda.
Avalik teave andmestike kujul, mille on loonud või kokku pannud erinevad avaliku teabe valdajad, on korruptsioonivastases võitluses potentsiaalselt väga võimas. Andmestikud, mis hõlmavad näiteks nii valitsuse kulusid kui ka tegelike kasusaajate registrit, annavad ainulaadse sissevaate avalikku asjaajamisse ja võimalikesse erasektori mõjutustesse. Avaandmete laialdasem kasutuselevõtt on kriitilise tähtsusega, sest tõhusa rakendamise korral on need võimsaks tööriistaks ühiskondliku läbipaistvuse, vastutuse ja aususe edendamisel. Avaandmed viitavad teabele, mida koguvad, säilitavad ja toodavad valitsusasutused ja institutsioonid ning mis on juurdepääsupiiranguta kättesaadavad, sageli läbipaistvuse ja poliitilise vastutuse edendamise eesmärkidel.
Miks avalikud andmed on olulised
Avalikud andmed on olulised mitmel põhjusel. Esiteks toimivad need kontrollina avalike ressursside väärkasutamise vastu. Valitsuse kulude ja eelarveinfo kättesaadavaks muutmine võimaldab kodanikel jälgida, kuhu nende raha läheb, ja tagada, et see täidaks ettenähtud eesmärki. Teiseks võib avalik teave paljastada varjatud huve ja huvide konflikte tegelike kasusaajate registrite abil, muutes korruptiivsetel osapooltel keerulisemaks seaduslünkadesse ja "hallidesse aladesse" peitumise. Lõpuks on avatud ja kättesaadavad andmed olulised võimukandjate vastutuse suunamisel ja annavad kodanikuühiskonnale, ajakirjanikele ja üksikisikutele võime ise järjepidevalt ametnike üle järelevalvet teostada, vähendades seeläbi võimalusi korruptiivseks tegevuseks.
Avalikud andmed korruptsioonivastases võitluses
Et oleme ka oma tegevuses pühendunud avalike andmete kasutamisele korruptsioonivastases võitluses, on meil hea meel teatada "Nordic-Baltic Anti-Corruption Open Data" häkatoni toimumisest veebis 25. ja 26. jaanuaril 2023. Avalike andmete järjest kasvav tähtsus korruptsiooni vastu võitlemisel pakub võimalusi korruptiivsete praktikate tuvastamiseks, paljastamiseks ja ennetamiseks. Selle ettevõtmise edu sõltub aga andmete (taas)kasutuse efektiivsusest ja erinevate vastava valdkonna organisatsioonide koostööst. Edendamaks meie ühist eesmärki vormida läbipaistvamat ja vastutustundlikumat ühiskonda, kutsume osa võtma kodanikuühiskonda, riigiasutusi, ettevõtteid ja üksikisikuid, kellele läheb korda korruptsioon ühiskonnas. Häkatoni eesmärk on tuua kokku valdkonna kaasamõtlejad, kelle koostöös kavandada ja luua integreeritud digilahendusi, mis aitaksid korruptsiooni vastu võidelda ja seda ennetada. Registreeru "Nordic-Baltic Anti-Corruption Open Data" häkatonile siin.
Ettevalmistusena häkatoniks on kolm Transparency Internationali esindust teinud võrdleva analüüsi "Towards the Integration and Expanded Use of Nordic Anti-Corruption Data" üheteistkümnest ausa ja läbipaistva riigivalitsemisega seotud andmestikust Eestis, Soomes ja Lätis. Andmekogud valiti vastavalt nende asjakohasusele korruptsiooniga seonduvates küsimustes ja nende võrreldavuse tõttu kolme riigi vahel. Selle uurimuse tulemused on lähtekohaks piirkondlikule veebipõhisele häkatonile.
Võrdlev analüüs: Eesti, Soome ja Läti
Analüüsisime Eesti, Soome ja Läti lähenemisviise avalike andmete kasutamisel võitluses korruptsiooni vastu. See võimaldas meil esile tõsta nii tugevusi kui ka arenguvõimalusi avatud andmete praktikates kolme riigi ulatuses.
Eesti on positsioneerinud end avaandmete tõhusa kasutajana pioneerirolli. Eesti edu keskmes on valitsuse e-teenused ja avaandmete portaal, mis toimib mitmesuguste andmestike hoidlana. Eesti avasndmete algatuse toetamiseks on loodud õiguslikud raamistikud, mis annavad läbipaistvusele kindla aluse. Siiski on veel kasutamata potentsiaali, peamiselt täiendavate investeeringute vajaduse tõttu andmete infrastruktuuri.
Soome on samuti astunud olulisi samme suurema läbipaistvuse suunas, rõhutades avatud andmete tähtsust oma missioonis korruptsiooni vastu võitlemises. Riigil on Avaandmete portaal, kus on hulk väärtuslikke andmestikke, mis teeb avaliku teabe kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. Valitsuse strateegiline kava avaandmete osas kinnitab pühendumist läbipaistvusele ja kavatsusele pakkuda andmeid avalikkusele kontrollimiseks. Siiski on lahendada mitmeid väljakutseid, eriti andmete kättesaadavuse ja masinloetavuse tagamiseks, et maksimeerida nende tõhusat rakendamist korruptsioonivastases võitluses.
Kuigi Läti on suhteliselt uus avaandmete ja korruptsioonivastase võitluse maastikul, astub riik tugevaid samme õiges suunas. Riik on rajanud kindla aluse Avaandmete portaali loomise ja õigusliku raamistiku rakendamise abil, mis toetab avaandmete algatusi. Kuigi edusamme on märgata, on palju tööd veel ees, eriti vastutuse tagamise osas avatud andmete standardite järgimise ja andmete kättesaadavuse parandamiseks.
Kokkuvõte
Meie poolt läbi viidud analüüs toob esile avalike andmete võimsa potentsiaali korruptsioonivastases võitluses. Kuigi Eesti, Soome ja Läti on sellel teekonnal valinud oma riigile iseäralikud teed, kohtuvad nad kõik läbipaistvuse ja suurema vastutuse tagamise ristumiskohas. Digitaalselt kättesaadavate andmete võidukäigul võib avalike andmete tõhus(am) kasutamine tuua kaasa uue, läbipaistavama ajastu, võimestades üksikisikuid ja kogukondi, ning heites valgust ka korruptsiooni kõige pimedamatele tahkudele.
Analüüsi "Towards the Integration and Expanded Use of Nordic Anti-Corruption Data" täistekst on saadaval siin.
Seda väljaannet on rahaliselt toetanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Selle väljaande sisu eest vastutavad ainult projekti koordinaatorid ning see ei pruugi kajastada Põhjamaade Ministrite Nõukogu seisukohti ega poliitikaid.
