Tartu maakohus mõistis neljapäeval õigeks Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna endise juhi Matti Maimetsa, keda prokuratuur süüdistas kahes ametialases kuriteos. Prokurör lubab otsuse vaidlustada.
Maimetsa süüdistati altkämaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses. Süüdistusest tulenevalt tuli kohtul esmalt tuvastada, kas Maimets oli ametiisik või mitte, teatas Tartu maakohus.
Altkäemaksu süüdistuse kohaselt tuleks Maimetsa pidada ametiisikuks selle tõttu, et tal oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund antiretroviirusravimite konsiiliumi liikmena. Kohus asus seisukohale, et Maimetsa ametiseisund ei saanud tuleneda sotsiaalministeeriumi ja AS-i Lääne-Tallinna keskhaigla vahel sõlmitud lepingutest, mille alusel rahastati konsiiliumi tegevust.
Kohus tõdes, et konsiiliumi tegevust rahastati riigieelarvest, kuid seda tehti toetuse vormis ning kohtu arvamuse kohaselt ei too selline rahastamine kaasa konsiiliumi liimetele automaatselt ametiseisundit. Kohus selgitas, et Maimets pole olnud lepingu osapooleks ja ka AS Lääne-Tallinna keskhaigla polnud volitatud täitma avalikku ülesannet.
Kohus ei nõustunud ka prokuröri seisukohaga, et kuivõrd Matti Maimets eeldas konsiiliumi tegevuse riiklikku rahastamist, siis sellest tuleneb, et tema jaoks oli arusaadav, et täidetakse riigi poolt tellitud ülesannet.
Altkäemaksu küsimise episoodis leidis kohus, et tegemist on ajateljel ritta seatud sündmuste pinnalt püstitatud oletusega, mis pole leidnud tõendamist ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatav kasuks. Kahes altkäemaksu võtmise episoodis leidis kohus, et olukorras, kus Matti Maimetsal oli lepingutest tulenevalt õigus honorarile ja on tõendamist leidnud, et koolitused toimusid, ei saa kohtu arvamuse kohaselt rääkida altkäemaksust. Järelikult pole alust käsitada saadud lepingutasusid varana altkäemaksu eseme tähenduses.
Toimingupiirangu suures ulatuses rikkumise süüdistuse kohaselt tulenes Matti Maimetsa ametiseisund tervise- ja tööministri käskkirjaga moodustatud antiretroviirusravimite hankimist (ARV) koordineeriva komisjoni liikmeks olekust. Kohus on seisukohal, et Maimetsa ametiseisund ei saanud nimetatud käskkirjal baseeruda.
"Käskkiri oli liikmetele teatavaks tegemata ja ka volitusnorm võimaldas ministril luua vaid nõuandva õigusega komisjone. Matti Maimetsal ei olnud pädevust koos teiste komisjoni liikmetega otsustada, milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid, millises mahus ning millal peaks Eesti Vabariik sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarves ette nähtud vahendite arvelt hankima," selgitas kohus otsuse kuulutamisel.
Samuti pole kohtu hinnangul tõendatud, et Maimets oleks ka laiemas mõttes osalenud riigihangete ettevalmistamises ehk otsuste või toimingute tegemise protsessides või vähemalt otsustamise või toimingute suunamises. Tõene pole ka süüdistuses kajastatud väide, et komisjoni töö tulemina määratleti ära sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidatavate riigihangete hanketingimused ehk milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid ning millises mahus peaks sotsiaalministeerium ostma.
Kohus võttis otsuses Maimetsale etteheidetava kolme teo osas sisulise seisukoha ja leidis, et ka siis, kui lähtuda sellest, et Matti Maimets oli ametiisik, pole tõendatud tema poolt altkäemaksu küsimine ja kahes episoodis altkäemaksu võtmine.
Seega asus kohus seisukohale, et Maimetsa ei saa pidada ametiisikuks, kuivõrd tal ei olnud ametiseisundit, talle esitatud süüdistus ei ole tõendatud ning ta tuleb õigeks mõista nii altkäemaksu küsimises kui ka võtmises ning toimingupiirangu rikkumises.
Kohtuotsusele on võimalik esitada edasikaebus Tartu ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Lõuna ringkonnaprokuröri Ken Kiudorfi kinnitusel vaidlustab prokuratuur neljapäevase kohtuotsuse.
Loe ERRist.