Õiguskantsler Ülle Madise tegi 5. septembril 2019 riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) osas, mis näeb ette volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, kui volikogu liige töötab sama linna ametiasutuses töölepingu alusel.
"Valla või linna ametiasutuse töölepingulistele töötajatele kehtestatud keeld kuuluda samal ajal volikogusse rikub nende inimeste kandideerimisõigust ning õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Keeld ei toeta demokraatlikku eesmärki tagada kohaliku omavalitsuse volikogu esinduslikkus ja suurendada poliitilist konkurentsi," leidis Madise.
"Koolidirektorid, munitsipaalettevõtete juhid jt, kel tõesti võib olla huvide konflikt ning kelle kohtadega võidakse manipuleerida, on volikogudes. Küll aga jäeti volikogu ukse taha rahva mandaadi saanud inimene, kes töötab näiteks staadioni hooldajana. Selle olukorra põhiseaduspärasuse pani kahtluse alla juba ka riigikohus ise. /.../ Rollikonfliktide ja korruptsiooni ennetamiseks omavalitsustes tegi õiguskantsler riigikogule rea ettepanekuid, osa neist on praeguseks täidetud, ent seis on ikka veel ideaalist kaugel," kommenteeris õiguskantsleri kantselei laupäeval.
Riigikogu ei toetanud 15. oktoobril 2019 õiguskantsleri ettepanekut, misjärel pöördus õiguskantsler 20. detsembril 2019 riigikohtu poole taotlusega tunnistada KOKS-i eelnimetatud osa põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus pöördus 8. jaanuaril 2020 erinevate institutsioonide poole vaidlustatud normi põhiseaduspärasuse kohta arvamuse saamiseks.
Linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid vastas riigikohtule, et õiguskantsleri taotlus ei ole põhjendatud ning selle rahuldamine tekitaks olukorra, mida vaidlusaluse piiranguga taheti vältida. Seadusesse pandud piirang on liidu hinnangul vajalik huvide konflikti vältimiseks ning kohaliku omavalitsuse funktsioonide ja vastutuse lahususe tagamiseks.
"Õiguskantsler ei too oma taotluses välja ühtegi mehhanismi, mis aitaks välistada volikogu liikmeks oleva töötaja puhul volikogu liikmeks oleku mõju ja võimu kasutamist ametiasutuses töökohustusi täites või täitmata jättes. /.../ Ametiasutuses töölepingulise töö ja volikogu liikme ametikoha ühitamine ei taga huvide konflikti vältivat õigusselgust. Huvide konflikti keskmes on ametiisiku ametikohustuste ja tema erahuvide vastuolu," kirjutas Luhalaid.
Justiitsminister Raivo Aeg kirjutas riigikohtule, et kuigi kohaliku omavalitsuse puhul ei saa rääkida klassikalises mõttes võimude lahususest, on ka seal vajalik tagada vastutuse ja funktsioonide lahusus ning kõige paremini tagab seda huvide konflikti vältimine.
"Siin tekib olukord, kus volikogu liikmena peab isik mh kontrollima kohaliku omavalitsuse täitevorgani juhti, kellele ta on subordineeritud. /.../ Kui volikogu liige võiks töötada samal ajal finantsvaldkonna juhina, tõusetuks õigustatult kahtlus ametite ühitamatusest. Samuti võiks pidevalt tekkida näilisuse kahtlus," märkis Aeg.
Rahandusministeeriumi seisukoha esitanud riigihalduse minister Jaak Aab lisas, et vaidlusalune säte ei ole põhiseadusvastane ja KOKS tuleks jätta vastavas osas kehtima.
"Õiguskantsleri ettepanek puudutaks maksimaalselt umbes 2633 potentsiaalset kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajat. Tegemist on suure hulga võimalike uute volikogu liikmetega, kelle lisandumisel omavalitsuse esindusorgani liikmeks muutuksid omavalitsuse korralduse jõujooned olulisel määral, kuna volikogu kui esindusorgani ja valla või linna ametiasutuse kui täitevorgani tasakaal nihkuks tõenäoliselt olulisel määral."
Aab lisab, et kui ka teoreetiliselt lubada ametiasutuse töötajatel volikogu töös osaleda, siis võib tekkida palju olukordi, kus isik peaks end otsuse tegemisest volikogu istungil taandama, mistõttu on otstarbekam jätta volikogu liikme ja ametiasutuses töölepingu alusel töötava isiku töökoht ühitamata.
Teemat arutas ka riigikogu põhiseaduskomisjon, kelle aseesimees Lauri Läänemets teatas riigikohtule, et komisjoni enamus leidis, et õiguskantsleri poolt vaidlustatud norm on kooskõlas põhiseadusega. Samas tõi Läänemets ka välja, et komisjoni vähemus leidis, et norm on põhiseadusega vastuolus.
Muuhulgas leidis komisjoni enamus, et õiguskantsleri poolt välja toodud riive intensiivsust vähendab see, et isikul on juba eelnevalt teada, et valituks osutumisel peab ta tegema valiku, kas jätkata töötamist samas vallas või linnas töölepingu alusel või kasutada saadud volikogu liikme mandaati.
"Komisjoni vähemus oli seisukohal, et riive intensiivsus isiku põhiõigustele ei ole mõõdukas, pidades mõõdukaks põhiõiguste riiveks volikogu liikme volituste peatumist, kuna sellisel juhul on isikul võimalik taastada volikogu liikme volitused hiljem, kui tema tööleping lõpeb või lõpetatakse," kirjutas Läänemets.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatab asja läbi koosseisus Villu Kõve (riigikohtu esimees), Hannes Kiris, Heiki Loot, Kaupo Paal ja Ivo Pilving kirjalikus menetluses. Asjaomastel institutsioonidel on aega riigikohtule taotlusi ja seisukohti esitada 2. märtsini.
Loe artiklit ERRis.