Riigikogu komisjoni juht Artur Talvik võttis mullu oktoobris pärast Tallinna Sadama endiste juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili vahistamist alanud uurimise tulemused karmilt kokku: „Asju on aetud läbipaistmatult. Poliitilist vastutust ei ole võetud, nõukogu mehitamisel ei ole heaperemehelikult lähtutud sellest, et seal oleksid parimad spetsialistid, vaid otsused langetati poliitilistes tagatubades ja kohad jagati omavahel ära.” „Olgugi et me kilekottide liikumist parteikontoritesse ei tõendanud ja see ei olnud ka eesmärk, saab tark lugeja aru, et aruanne ütleb, et Eestis eksisteerib poliitiline korruptsioon ja sellega peab tõsiselt võitlema,” lausus Talvik. Uurimiskomisjoni liige Henn Põlluaas märkis, et Tallinna Sadama nõukogu pandi paika poliitilistest huvidest, mitte kompetentsist lähtudes. „Kui tekkis mõne liikmega probleeme, polnud vastutaval ministril võimalik kedagi tagasi kutsuda, vähemalt mitte koalitsioonipartneri paika pandud liikmeid. See tekitaski olukorra, kus nõukogul olid vabad käed,” rääkis ta. Lisaks tuli tunnistajate kuulamisel selgelt esile mitme nõukogu liikme huvide konflikt. Pärast Tallinna Sadama juhtide vahistamist ajutiselt ettevõtte tegevust juhtinud So-raineni partner, vandeadvokaat Carri Ginter selgitas, et politiseeritud nõukogus tekib poliitilisest vastasseisust tingitud patiseis ja nõukogu tõsiseltvõetavus kahjustub. Õiguskantslerid alates Allar Jõksist ja lõpetades Ülle Madisega on riigifirmade nõukogude vastutuse teema mitmel korral esile toonud ning toonitanud, et riigiettevõtted ei kuulu parteidele, vaid riigile. Ühe ajastu lõpp Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo usub, et sadama juhtum toob muutuse. „Usume, et see on ühe ajastu lõpp ja teise algus riigifirmade juhtimisel,” ütles Olgo. „Ilmselgelt peaks olema üheselt mõistetud, et vastutus korruptsiooni eest on ettevõtete nõukogul,” kinnitas Olgo. Ginter usub, et edaspidi ei tohiks Tallinna Sadamaga olla olukordi, kus siseaudit teeb küll konkreetsed tähelepanekud, kuid nõukogu suhtub nendesse leigelt. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei ole ministeeriumid senini tahtnud riigifirmade nõukogusid teadlikult vastutama panna, kuigi seadus seda lubaks. Tema sõnul peab riigifirmade nõukogu liikmete vastutus olema üheselt selge nii neile endile, riigile kui ka avalikkusele, vastutus peab olema konkreetne ja varaline ning kohustuste rikkumine tuleb asjaolude väljaselgitamisel pöörata nõukogu liikmete vastu. Sadama uurimiskomisjoni liige, Reformierakonna esindaja Valdo Randpere hinnangul ei oleks ka teistsugune nõukogu suutnud sadamas korruptsiooni ära hoida. Ettepanekud korruptsiooni ennetamiseks LÕPPARUANNE
Uurimiskomisjoni lõppraport: riigiettevõtte nõukogu peab firmas toimuva eest vastutama.