Lepingu järgi maksab vald OÜ-le Vekla lume puudumise korral 2000-eurost ootetasu. Tartu külje all asub 2300 elanikuga väike Puhja vald, mille vallavalitsuses ja -volikogus elu keeb. Veel eelmise aasta lõpus sõlmis Puhja vallavanem Priit Pramann volikogu liikme Armas-Henneke Räisi firmaga teede talihoolduslepingu, mis näeb ette heldeid tasusid nii lumetõrjetööde kui ka lund oodates veedetud tundide eest. Volikogu liige Tõnu Hallik hoiab aga vallavalitsuse tegemistel aktiivselt silma peal. Ta ei kiida heaks lepingut, mis on sõna otseses mõttes „iga hinna eest” tehtud, üldsõnaline ja „kohalikku ettevõtjat” soosiv. Viiest vallavalitsuse liikmest ei andnud lepingu sõlmimisele oma nõusolekut ainult üks liige. See oli Jaak Jõeleht, kes arvas samuti, et leping on vallale kahjulik ja kiirustades tehtud. Nimelt võitis Armas Räisi juhitud ehitusettevõte OÜ Vekla lumetõrjehanke teises, läbirääkimistega hankevoorus, sest esimene, avalik hange kukkus läbi. Teise vooru leiti lõpuks kaks pakkujat ja talve saabumise kartuses sõlmiti peagi ka leping. Pakkujad said aga oma tingimusi sisuliselt dikteerida, mis poleks avaliku hanke korral võimalik olnud. Tõnu Hallik usub, et Vekla võit oli teise pakkuja Elva Kommunaaliga kokku mängitud ja esimene hange kukutati meelega, lihtsalt ignoreerides läbi. Vekla sai endale lepingu, mille järgi makstakse lumetõrje töötunni eest kuni aprillini 50 eurot ja ootetasuks 2000 eurot kuus. Ette on nähtud ka 4000 euro suurune leppetrahv juhuks, kui üks pool soovib lepingu „mõjuva põhjuseta” lõpetada. Ootetasud tiksuvad „Vekla juhatuse liikmelt Armas-Henneke Räisilt ei nõutud tehnika kohta rendilepinguid ega dokumente finantsvõimekuse kohta (firmal on 1200 euro suurune ajatatud maksuvõlg – toim). Samuti oli kõigile teada, et lepingu allakirjutamise päevale ehk 30. detsembrile järgneb sula, sademeteta ilm. Kümme päeva ei ole lund sadanud, aga ootetasud tasakesi tiksuvad,” kirjeldas Hallik võimalikku kokkumängu. Omaette küsimus on Vekla „tehniline võime”, sest jääb segaseks, kellele kuuluvad neli lumelükkamistraktorit. Vallavanema arvates pole tähtis, kes on tehnika omanik, vaid see, et tehnika on olemas ja töö saab tehtud. Halliku sõnul räägiti neile alguses, et Vekla rendib masinaid oma koostööpartnerilt Sangla Turvas AS-ilt. Vekla juht aga ütles, et masinad on firmale välja ostetud. Kuigi teenuse hind võib sõltuda masinate rendihinnast, keeldusid nii vallavanem kui ka Räis vastamast, tuues põhjuseks omandisuhete konfidentsiaalsuse. Räisi sõnul tuli tema lihtsalt vallale appi, kui esimene hange nurjus. „See, et ma volikogu liige olen, ei puutu üldse asja. Meie ehk Vekla eesmärk polegi lund lükata, traktoritega töötame muidu suvel, nüüd talvine on lisatöö,” lausus ta. „Ootetasu hinnaks tuleb u 64 eurot päevas nelja-viie masina peale. Mehed peavad kogu aeg valmis olema, aga tahavad palka saada ka siis, kui kodus istuvad. Ööpäevas tähendab see 10–15 eurot masina peale, mida ei ole kokkuvõttes just palju.” Ta täiendas, et parem on küsida töö eest kohe õiglast hinda kui hiljem summadega skeemitada, nagu alapakkujatel tavaliselt kombeks on. Vallavanem Priit Pramann tõdes, et tahab järgmise aasta hanke teisiti teha ja ka varem alustada, et hiljem kiirustamiseks ei läheks. Aga kas esimene hange kukutati meelega läbi? „Täitsa võimalik,” vastas Pramann. „Eks need trahvid ja tasud ole suured summad jah, aga selline oli pakkumine. Meie valisime kahest parema. Järgmisel aastal tahan teha hanget, mis võimaldaks meile paremat hinda ning võimalust rohkem läbi rääkida perioodi, lükkamise sageduse ja tehnika osas,” lubas vallavanem. Korruptsioon kipub olema omavalitsustes igapäevane nähtus Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal (07.01) juhtumist Põltsamaa volikogus, kus tulid ilmsiks tragikoomilised hapukapsatehingud. Nimelt ostis Esku-Kamari kooli juht Eda Miljand toiduaineid ja teenuseid kooli haldus- spetsialistilt, kes oli ühtlasi tema abikaasa Margo Miljand. Koolile esitati ka arve, mille järgi maksis kilo hapukapsast peaaegu kümme eurot. Eda Miljand vallandati. 2012. aastal auditeeris riigikontroll omavalitsusi. Kümnest KOV-ist kaheksas rikuti korruptsioonivastase seadusega kehtestatud piiranguid. 2009. aastal korraldatud audit näitas, et kõik 15 uuritud omavalitsust olid teinud tehinguid asutustega, millega olid seotud vastava vallavalitsuse või -volikogu liikmed. Naabrid saavad odavamalt Ärileht võrdles Puhja hindu mõne naabervalla omadega. Puhja vald: tunnitasu 50 eurot, ootetasu 2000 eurot kuus. Konguta vald: tunnitasu 49 eurot, ootetasu ei ole. Rannu vald: tunnitasu olenevalt traktorist 39–56 eurot, ootetasu ei ole. Rannu vallavanem Maano Koemets mainib, et ka neil tahtis üks pakkuja ootetasu kehtestada, aga vald ei olnud sellega nõus. Nõo vald: tunnitasu 40–50 eurot, ootetasu makstakse kahes piirkonnas 250 eurot ja ühes 500 eurot kuus.
