2014. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi on Eesti kerkinud kahe koha võrra kõrgemale kui mullu - 26. kohale 175 riigi seas. Aasta varem oli Eesti 68 punktiga 28. kohal ja 2012. aastal oli Eesti 64 punktiga 32. kohal 176 riigi hulgast.
Eesti jaga 26. kohta Prantsusmaa ja Katariga, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt avalikustatud 2014. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi on Eesti tulemus 69 punkti, mis on 1 punkti võrra kõrgem kui aasta varem.
Vaadeldud 31 Euroopa riigi seas asub Eesti 14. kohal, seega keskel.
„Eesti tulemus on veidi paranenud, see näitab avaliku sektori korruptsiooni vähenemist,“ ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. „Pikemas perspektiivis vaadates aga võib Eesti olukorda nimetada paigalseisuks, sest pole näha kvalitatiivset hüpet ülespoole.“
Eesti tulemuse parandamiseks on ühingu hinnangul vaja rohkem pöörata tähelepanu korruptsiooni ennetamisele, sest tagajärgedega võitlemine on kulukas ja ebaefektiivne.
Puudu jääb ka riigijuhtide isiklikust eeskujust. Nii näiteks ei ole riigikogu suutnud vastu võtta parlamendisaadikute käitumiskoodeksit, mida ühing Korruptsioonivaba Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid on mitu aastat soovitanud.
Samuti soovitab ühing võtta vastu lobitegemise reeglid, sest varjatud lobitegevus suurendab korruptsiooniriski. Lobitegevuse kohta koostas ühing äsja uuringu, mille tulemusi saab seadusandluse muutmisel kasutada.
Selle aasta indeksi rahvusvahelised tulemused on paljuski mõjutatud kasvavate majanduste nõrgenevast korruptsioonivastasest võimekusest, mis on tingitud globaalsest rahapesust ja salatsevast äritegevusest. 2014. aasta korruptsioonitajumise indeks näitab, et majanduskasvu ja korruptsioonivastaseid ettevõtmisi õõnestavad riigijuhtide ja kõrgemate riigiametnike võimu ja avalike ressursside omakasupüüdlik kuritarvitamine.
Ka Eesti võidaks palju, kui äriregistrit täiendatakse informatsioonga tegeliku kasusaaja kohta. Selline registri kanne vähendaks võimalust, et korruptandid saavad varjuda firmade taha, mis on registreeritud kellegi teise nimele.
Veel üks võimalus korruptsiooniriskide vähendamiseks on tagada, et riiklike äriühingute ja sihtasutuste juhtimine toimub läbipaistvalt, vastutustundlikult ja mitte eraisikute huvidest lähtuvalt.
Rohkem kui ⅔ vaadeldud 175 riigist said vähem kui 50 punkti 100-st. Kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega oli 92 punkti saanud Taani ning 8 punkti saanud Põhja-Korea ja Somaalia jäid jagama viimast kohta.
Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati üheksat rahvusvahelist allikat. Kõige kõrgema hinde andis Eestile Bertelsmanni Fond – 81 punkti 100-st. Kõige madalamalt hindasid Eestit Economist Intelligence Unit – 54 punkti ja Political Risk Services – 60 punkti. 1-punktiline tõus tuleneb Maailma Majandusfoorumi, IMD (International Institute for Management) konkurentsivõime aastaraamatu ja Maailma õigluse projekti õigusriigi indeksi hinnangute kasvust, vastavalt 7, 1 ja 1 punkti. Allikate hinnang käsitleb viimast kahte aastat. Indeks on erinevate uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus. Iga uuringurühm keskendus teatud aspektidele korruptsiooniga seotud valdkondades. Ühisjoon on see, et korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas.
