Poliitikud arutavad koos MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti, kuidas reguleerida lobitegemist. Eestis on lobitegevus seni reguleerimata. Selle reguleerimine muudaks ühiskonna läbipaistvamaks, leiab Korruptsioonivaba Eesti.
Hiljuti peaminister Jüri Ratasega samas valitsuses istunud Janek Mäggi ja Marko Pomerants müüvad nüüd oma sidemeid, et lobida Eestis Hiina tehnoloogiagigandi Huawei huve. Samal ajal hoiatavad nii Eesti kui ka teiste riikide julgeolekuasutused, et
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on sellel aastal tegelenud nii ministrite kui nende nõunike huvide konflikti juhise, ministrite ja nende nõunike poolt huvirühmade ning lobistidega kohtumiste avalikustamise ja vilepuhujate ehk vihjeandjate teemadega. „Nende küsimustega ka praktiliselt tegelemine - TTÜ vihjeandmise skandaal ja valitsuse tasandile jõudnud maaeluministeeriumi kriis - on tõestanud, et ühiskonnas, sealhulgas isegi tippjuhtide või valitsuse liikmete poolt ei olda endiselt veel piisavalt teadlikud vihjeandmise ja kohtumiste avalikustamise temaatika olulisusest,“ tõdes endine juhtiv riigiprokurör, Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Steven-Hristo Evestus rahvusvahelise korruptsioonivastase päeva eel antud intervjuus.
Lobitöö mõistet pole Eestis seadusandluses määratletud, mistõttu pole üllatav, et seda aetakse segi muu (otsuste) mõjutamisega seotud sõnavaraga. Näidet pole tarvis kaugelt otsida. Alles 1. oktoobril Eesti Ekspressis ilmunud "EKRE mõjukas liige korruptsiooniafääris: Endel Oja küsis lobitöö eest pistist" artiklis kasutati "mõjuvõimuga kauplemist" ja "lobitööd" vaat et sünonüümidena. Lobitöö lai
Kuigi lobitöö on loomulik osa seadusloome protsessist, on sellel mõistel praegusel hetkel pigem halb maik juures. Avalikkusel puudub ülevaade, kes kellega ja millisel eesmärgil kohtub, ning peamiselt kuuleme lobistide huvidest alles meedia vahendusel ja tihtipeale halvas valguses. Poliitikute ning kõrgemate riigiametnike töö aga ongi erinevate huvirühmadega kohtuda ning huvirühmade eesmärk omakorda teatud huvide eest seista. Oleme seega jõudnud olukorda, kus läbipaistvuse puudumise tõttu tekib avalikkusel mulje, et tegemist on hämara asjaajamisega, kuigi enamikel juhtudel see nii ei ole. Et aga avalik usaldus nii riigikogu kui valitsuse vastu on Eestis endiselt võrdlemisi madal, tasub meil kindlasti kaaluda, kuidas seda parandada.
Relvade avatud turule sisenenud Eesti on esimest korda langenud relvatööstuse lobistide manipulatsioonide ohvriks. Kui relv pooleteise meetri kõrguselt maha visata, siis kas on aktsepteeritav, et selle kabast murdub tükk ära? Selle küsimuse üle on
Rahapakkumine erakondadele, kes lastetoetuse tõusu ära teevad, tehti eelmiste riigikogu valimiste eel.
Idee tõsta rahva väljasuremise peatamiseks hüppeliselt kolmanda lapse toetust ilmus Reformierakonna programmi 2014. aasta detsembris sisuliselt üleöö. Osa toonaseid poliitikuid tunnistab nüüd, et teadsid, et otsustele võib järgneda annetus ettevõtjatelt.
Viimase poole aasta jooksul on selgelt aktiveerunud Nord Stream 2 (NS2) gaasitoru ehitust puudutav arutelu nii Euroopa südames Brüsselis kui ka endistes idabloki riikides. Aktiveerunud on ka NS2 rajajate lobitöö. Peamine vastandumine ongi NS2 suhtes kriitiliste poliitikute ning gaasitoru ehitajate vahel, kellest esimesed ütlevad, et see on julgeolekuoht kogu Euroopale, teised jälle, et tegu on puhtalt ärilise projektiga.
Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Oliver Nääs rääkis täna Äripäeva konverentsil „Lobby reeglid“, et lobitööl puudub legaalne definitsioon, kuid see on täiesti normaalne osa demokraatlikust ühiskonnast.