Segaselt kõlav avatud valitsemise programm ei ole Hänni sõnul pelgalt õilsate põhimõtete kogum.
«Erinevus seisnebki selles, et püütakse riike õhutada nägema ette mingeid konkreetseid tegevusi, mida konkreetsem seda parem. Et midagi juhtuks, et midagi hakkaks toimuma,» kirjeldas Hänni.
Eesti esimene tegevuskava on juba loodud ja see näeb ette samme järgmisteks aastateks.
Paljuski põhinevad need uutele tehnoloogiatele ja veebiteenustele, et kodanikud valitsemisega paremini kursis oleksid.
«Deklaratsioon ei sea esikohale tehnoloogiat, vaid valitsemise kvaliteedi. Praktikas tähendab see seda, et valitsus teeb iga päev otsuseid, aga kui palju inimesed teavad sellest, mis parasjagu teoksil on ja kui palju nad saavad kaasa rääkida?».
Eesmärk on avardada ka valitsemiskultuuri, et see oleks avatud inimeste ettepanekutele, mis tulevad väljapoolt.
«Suurim probleem on inimeste teadlikkus sellest, kust nad informatsiooni saavad ja mis õigused ja võimalused on neil oma arvamust esitada. Lisaks on nende jaoks veel usalduse küsimus – kas tasub vaeva näha, kas minu arvamust arvestatakse?» kirjeldas Hänni praegust olukorda.
Deklaratsiooniga ühinemine on valitsuse formaalne kinnitus, et valitsus tunnistab avatud valitsemise põhimõtteid. Avatud valitsemise tegevuskava peab valitsuses olemas olema ja selle uuendamise protsess muudetakse pidevaks.
Allikas: PM Online