Tegemist on piisava tõukega, et asjaga tegeleda. Justiitsministri jutust jääb aga mulje, et enne uut riigikogu koosseisu arenguid oodata ei ole. Samuti mainis minister, et „muidugi Euroopa reeglid kehtivad ja kui kohus nii otsustab, siis peame trahvi maksma“.
Kes on need „meie“, kes neid trahve maksma peavad? Maksumaksjad? Tänane riik ei jõua tagada toimivat ja kvaliteetset tervishoiusüsteemi, maaelu säilimist, rahvamajasid ja raamatukogusid, kvaliteetset hooldust vanuritele jne. Tekib küsimus, kas poliitikud elavad maksumaksjatest erineval planeedil? Seadusandja suutmatust ei peaks kinni maksma maksumaksja. Miks ei võeta tegemata töö eest vastutusele ametnikke?
Liikmesriigid pidid direktiivi üle võtma juba 17. detsembriks 2021, kuid Eesti suhtes algatati aasta tagasi Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetlus.
Sama menetlus on juba väga pikka aega seisnud – esimene lugemine toimus riigikogus 26.01.2022. Justiitsministeerium on 2. mail 2022 eelnõu kohta antud tagasiside pinnalt esitanud riigikogu õiguskomisjonile neli muudatusettepanekut, mida ei ole senimaani aga arutatud. Juulis 2022 küsis Euroopa Liit asja kohta selgitust, peale mida pole asjaga edasi tegeletud.
Loe artiklit Eesti Päevalehest.