Rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV+ saate "Insight" ajakirjanikud tutvusid kohalike valimiste eel ebaausate valimismeetoditega, millega Kohtla-Järve inimestel on tulnud kokku puutuda.
Sel nädalal saavad Eesti elanikud hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Valimiskampaania läheneb lõpule. Tänavu on kaitsepolitsei töötajad pidanud kandidaatidega vestlusi ausatest ja seaduslikest valimistest, Ida-Virumaa politsei on aga välja selgitanud omavalitsused, kus valijate häältega manipuleerimise oht on kõige suurem. Sellesse nimekirja kuuluvad Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe linnad ning Jõhvi vald.
Kes on kõige ilusam ilma peal? Meie direktor!
Kõige populaarsem meetod, mida kõik pidasid survestamiseks, on valimispropaganda lasteasutustes. Koolid ja lasteaiad on muutunud valimistel osalevate direktorite ja linnajuhtide pantvangiks. Kohtla-Järve elanik Natalja (nimi on muudetud, tõeline nimi on toimetusele teada - toim.) jutustab, et valimisreklaami tehakse koolis lapsevanemate koosolekul: "Öeldakse lahtise tekstiga, et hääletage direktori poolt, muidu uue kooli jaoks raha ei saa!".
Tegemist pole üksikjuhtumiga. "Kõik meie direktorid on miskipärast igavesed saadikud. Elupõlised saadikud, võiks öelda! Õpetajad kardavad tööst ilma jääda, kui direktori poolt ei hääleta. Ka lapsevanemad kardavad direktori poolt hääletamata jätta - äkki saadakse teada? Ja ongi hääled koos," räägib Sompa elanik Lilia Birjuk.
Ehkki hääletamine on meie riigis salajane, hääletavad õpetajad ja lapsevanemad sageli nii nagu neid on kästud. Inimesed on veendunud, et soovi korral saab kõik välja selgitada: "Kui hääletame mõne direktori poolt, siis tavaliselt ta umbkaudu teab, mitu häält peab saama. Kui ta neid ei saa, on meid väga lihtne välja peilida," selgitab Birjuk paljude linnaelanike mõttekäiku. Näiteks Natalja on "Insightile" intervjuud andes kaamera poole seljaga, sest kardab tagajärgi: "Loomulikult kardan, mul on kolm last," põhjendab ta.
Keskerakonna eetikakoodeksi punkt 8.2 keelab valijate mõjutamise laste kaudu. Siiski pole selliseid näiteid Kohtla-Järvel vähe. "Insighti" toimetusele on saadetud palju fotosid Keskerakonna kandidaatide plakatitest, mis on tehtud Ahtme kunstikoolis, lasteaias Pääsuke ja Kohtla-Järve koolinoorte loomemajas. Kohtla-Järve elanik Igor Ivanovski jutustab: "Minu väike poeg tuli koolist ja ütles: vaata, isa, mis meile anti! Nägin Keskerakonda kuuluva endise koolidirektori Svetlana Skorobogatova visiitkaarti, mil oli tema valimisnumber. Mulle see loomulikult ei meeldinud ja ma palusin lapsel visiitkaart välja visata." Ivanovski küsis pojalt, kust ta kaardi sai. Selgus, et kaarte oli lastele jaganud klassijuhataja, kes palus need vanematele edasi anda.
Mul pole avalikke vahendeid!
"Insight" pakkus Kohtla-Järve Ahtme põhikooli arendusjuhile Svetlana Skorobogatovale võimalust rääkida, miks ta avalikke vahendeid kasutab, kuid Skorobogatova vastas: "Ma ei saa seda kommenteerida, sest mul puudub info. Avalikke vahendeid mul pole." Formaalselt on see tõsi, sest Skorobogatova pole enam direktor, kuid kui ta jaotab koolis oma reklaammaterjale, suudab ta järelikult ikka veel õpetajaid mõjutada.
Endine õiguskantsler, praegune advokaat Allar Jõks väidab, et selline valimisreklaam on lubamatu: "Need asjad jäävad seaduse raamesse, kuid kõik me mõistame, et see on ebaeetiline. Valimistel on palju küsimusi, mida seadus ei reguleeri ega peagi reguleerima. Neid peavad reguleerima eetika ja südametunnistus."
Koos on meil nii tore minna
Teine populaarne meetod partei nimekirjale häälte kogumiseks on lülitada kandidaatide sekka linnaasutuste töötajaid, kes teenivad oma ülemustele mandaate. "Näiteks ütleb linnaasutuse või -ettevõte juht töötajatele, et oleks tore, kui linnavõim jääks muutumatuks," selgitab Jõks selle ebaausa meetodi olemust. "Ta ei ähvarda, ei sunni, aga veenab töötajat, kasutades oma mõjuvõimu."
Ajalehe Põhjarannik toimetus luges kokku, et 80 protsenti Keskerakonna nimekirja kandidaatidest saab palka linna eelarvest. Ajalehe arvates on need kandidaadid teistest rohkem motiveeritud koguma võimalikult palju hääli, sest nende jaoks on see võitlus oma kõrgepalgalise töökoha eest.
"Saadikuks nad muidugi ei saa, aga teatud arvu hääli koguvad," räägib Birjuk. "Nad annavad need hääled kõrgemalseisvatele kandidaatidele... Näiteks meie külas töötab Valentina Melnikova. Ta teab kõigist kõike, tunneb igaüht nägupidi. Ta on kuldaväärt inimene ja meie memmekestel on temast palju abi. Ta saab väga palju hääli, kui ta valimistel kandideerib. Ta kandideerib alati, aga saadikuks pole kunagi saanud."
Pirukatega kaetud pidulauad ja konjak hea tujuga hääletamiseks
Unustatud pole ka vana head kommet valijatele kingitusi teha. Tasuta pidulauad ja meelelahutus, mida poliitikud kohalikele pakuvad, tekivad tavaliselt just enne valimisi. "See muutub juba tüütuks, ausalt! Neli aastat ei mingit teed ega kringlilt," räägib Lilia valijate töötlemisest Sompas. "Aga enne valimisi kõigest mõne nädala jooksul... Eile oli meil klubis kohtumine, eelmisel nädalavahetusel oli kohtumine... Täna jälle! Nägite, kui palju autosid on? Tee, kringlid ja pirukad! Meil on siin palju eakaid inimesi. Mida on eakale inimesele vaja? Et talle tähelepanu pöörataks. Loomulikult hääletavad nad selle inimese poolt."
Linnaelanik Maria (nimi on muudetud, tõeline nimi on toimetusele teada - toim.) on asjaolude tahtel pühendatud sellesse, kuidas konkreetsed kandidaadid toetushääli hangivad. "Püssis ja Kiviõlis on palju asotsiaale, kel pole raha söögi ega joogi, mitte millegi jaoks! Nad topiti bussidesse, viidi Orule ja kirjutati seal sisse, valimiste päeval aga sõidutati hääletama. Pärast viidi tagasi."
Hääletamissaladust on lihtne rikkuda. Salaja saab hääletada, kui oled üksi valimiskabiinis või hääletad kodus interneti teel. "Aga kuidas pensionär interneti teel hääletab?" küsib Maria. "Aga turu kõrval asuv sotsiaalmaja? Kuidas seal interneti teel hääletada?" Ent kuidas saab kontrollida hääletamist jaoskonnas - inimene on ju kabiinis üksi? Maria räägib, kuidas eelmistel aastatel on tehtud: "Inimene läheb kabiini. Tal on taskus paber selle nimega, kelle poolt ta hääletama peab. Ta vahetab puhta blanketi selle vastu välja." Maria sõnul kasutasid selliseid meetodeid Kohtla-Järve valimistel edu saavutanud poliitikud ja selline hääletamine toimus sageli raha eest. "Inimesed teavad, kuhu minna ja kellelt küsida numbrit, mille poolt hääletada," kinnitab Lilia. "Tean täpselt, see maksab kümme eurot."
Saadikud ise hääli ei osta, sest see on kriminaalkorras karistatav. Sellega tegelevad kandidaatide käsul eakad ja materiaalsete probleemidega inimesed. "Need, kellelt pärast pole midagi nõuda," räägib Lilia. Ta selgitab, et kui häälte eest maksmine paljastatakse, ütleb kandidaat oma abilistest lahti: "Seda ei teinud mina, vaid vabatahtlikud. Nad tahavad minu poolt hääletada, seepärast ostavad minu nimel hääli kokku." Maria kinnitab tema sõnu: "Kakskümmend viis eurot igale inimesele. Mõned jagavad viskit ja konjakit, konjak on Ukraina oma. Nägin seda ise - see oli konjak Jubileinõi, maksab 297 grivnat," jutustab ta.
Päästab ainult hoolikas kontroll hääletamise üle
Et keegi ei ole häälte ostmist ja valimisbülletäänide äravahetamist valimiskabiinis filminud, ei saa me nimetada nimesid, mida linnaelanikud mainisid. Poliitikud, kelle tõsistest rikkumistest linnaelanikud meile rääkisid, keeldusid süüdistusi kommenteerimast, nimetades neid täielikuks valeks. "Insighti" toimetus aga usub, et pädevad asutused peaksid seda infot kontrollima.
Kõiki linnaelanikke, kellega me suhtlesime, paneb muretsema, et paljud inimesed kas ei lähe valima või hääletavad nii nagu neid on kästud - kes hirmust, kes raha või kingituste eest. "Olen selles linnas sündinud ja üles kasvanud. Olen väsinud nägemast, kuidas see käib. Me valime samu inimesi, aga linn tammub kohapeal," nendib Natalja.
Birjuk on aktiivsem: "Ma registreerusin sõltumatuks vaatlejaks. Tahan seda kõike seestpoolt näha. Ma pole rahul, et samad inimesed on kogu aeg samadel kohtadel. Ühed ja samad saadikud. On aeg midagi muuta. Ammu on aeg!"
Vaata ERRis.