Valitsusliidu erakonnad algatasid esmaspäeval Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile. Keskerakond, Isamaa ja EKRE andsid vastava eelnõu riigikogu menetlusse.
Eelnõu seletuskirjas seisab, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile.
"Välistatud ei ole poliitiline mõju ERJK liikmete üle, kuna ERJK-sse kuuluvad ka riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed," leiavad valitsusliidu parlamendifraktsioonide esimehed Kersti Sarapuu (KE), Siim Pohlak (EKRE) ja Priit Sibul (Isamaa).
ERJK esimees Liisa Oviir ütles ERR-ile, et riigikohus on kinnitanud, et nimetatud küsimustes vastuolu ei ole.
"Samamoodi on seda hinnanud erinevad rahvusvahelised organisatsioonid. Kuskilt pole tulnud välja sellist indikatsiooni. Vastupidi - on öeldud, et kõikide erakondade esindajad on olemas ja lisaks on kolme põhiseadusliku institutsiooni esindajad ja see tagab selle tasakaalustatuse. Mulle tundub, et see on väga hästi tasakaalus ja üsna keeruline on nii laia esindatusega organisatsiooni manipuleerida," kommenteeris Oviir.
Samuti heidavad nad ette, et ERJK liikmete suhtes ei ole sätestatud nõudeid, mis tagaksid valdkondliku ekspertteadmise ja vajaliku professionaalsuse olemasolu komisjonis.
Oviiri sõnul oleks seda väga lihtne muuta sellega, et komisjoni liikmetele spetsiifilised nõuded sätestada. "Seda ei ole seni tehtud. Meil on finantsnõunik, õigusnõunik, samuti üks liige riigikontrollist, kes ju omab väga spetsiifilist teadmist. Õiguskantsler on saatnud liikme, valimiskomisjon on saatnud liikme. Ma ütleksin, et seal on väga hea erialaspetsiifiline ekspertiis olemas," lausus Oviir.
"Mulle tundub, et eriala teadmistes ei saa olla see küsimus, mis on selle eelnõu põhjuseks," lisas Oviir.
Eelnõu esitajate sõnul võib erakondade rahastamise kontrolli - aruannete õigsuse ja õigeaegsuse, rahastamise allikate seaduslikkuse hindamine, avalikkuse informeerimine - põhimõtteliselt pidada kokku käivaks riigikontrolli põhitegevusega.
Oviir rääkis, et tema jaoks on eelnõu arusaamatu ning komisjoni eelnõu koostamisse ei kaasatud.
"Ma eeldaks, et sisulisi etteheiteid ERJK tegevusele ei saa olla, arvestades, et kõik ettekirjutused, mis on kohtus vaidlustatud, on ERJK-le päädinud sajaprotsendiliselt võiduga," rääkis Oviir.
Tarand: millist probleemi on asutud lahendama?
Komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ütles ERR-ile, et eelnõust ei selgu, millist probleemi sellega lahendama asutakse. "Kui selle seaduseelnõu seletuskirjas leidub viiteid sellele, et järelevalve erakondade rahastamise üle on aasta-aastalt paranenud ja teisalt väidetakse, et nüüd tuleks see professionaalseks muuta, siis mina näen siin vastuolu," rääkis Tarand.
"Ma arvan, et riigikontrolli rüpes ei juhtu mitte midagi parteide rahastamise järelevalvega, aga küsimus on selles, kas see sobib riigikontrolli seniste funktsioonidega ja kui ei tehta järelevalve korralduses seaduses parandusi puudujääkidele, siis riigikontroll on täpselt nende samade takistuste ees nagu on olnud ERJK praegu," lisas Tarand.
Sotsid kritiseerivad ERJK likvideerimise plaani
Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehe, sotsiaaldemokraatliku erakonna saadiku Lauri Läänemetsa sõnul on valitsusliidu poolt menetlusse antud ERJK kaotamise eelnõu suur löök Eesti demokraatiale, millega nõrgestatakse kontrolli ja sanktsioone keelatud poliitilise rahastamise osas.
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa poolt esitatud eelnõuga kaotatakse ära kohustus ettekirjutuse täitmata jätmisel maksta riigieelarvesse igal kalendripäeval 0,85 protsenti viivist. Samuti keelatakse vanemate kui kolm aastat rikkumiste puhul erakonnale ettekirjutusi teha.
"Sellist avalikku võimupositsiooni ärakasutamist süüdimõistmisest pääsemiseks pole Eesti ühiskond enne näinud. Eelnõu seadustamisega vabastatakse peaministri partei varasematest seaduserikkumistest mille uurimine on hetkel pooleli," ütles Läänemets.
Riigikontrolli pädevuses on kontrolli teostamine ainult avaliku sektori vahendite üle, samas läbipaistava kontrolli teostamiseks tuleb vaadata ka erasektori ja üksikisikute tegevust.
"Eelnõu algatajate varjatud eesmärk tundub piirduda ainult riigieelarveliste vahendite kontrollimisega ning lubada erasektoril ja parteidel ajada asju omavahel kontrollivabalt. Raha ja suurkorporatsioonide võim vaid suureneks ning valija mõju väheneb," sõnas Läänemets.
Tegutseb 10 aastat
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on 2011. aastal erakonnaseaduse alusel moodustatud haldusorgan, mille ülesandeks on kontrollida erakondade, valimistel osalevate valimisliitude ja üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist.
Komisjoni liikmed on esimees Liisa Oviir (SDE), aseesimees Kaarel Tarand õiguskantsleri büroost, Airi Mikli riigikontrollist, Heiki Sibul valimiskomisjonist, Väino Linde (RE), Helen Hääl (Isamaa), Kalle-Kaspar Sepper (KE) ja Urmas Simon (EKRE).
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Loe ERRist.