/---/
President Ilves esitas Riigikogu fraktsioonide juhtidele ka omapoolsed seisukohad seoses avalikkuseni jõudnud infoga, et Keskerakonna esimees, Tallinna linnapea Edgar Savisaar on küsinud Venemaalt raha oma erakonnale ja Lasnamäele Vene õigeusukiriku ehitamiseks.
Riigipea avaldas lootust, et välisriigi raha kasutamine meie parlamendi valimiskampaanias õnnestus ära hoida nagu ka sellega kaasnev võimalik meie sisepoliitika mõjutamine väljastpoolt.
President Ilvese sõnul ei ole temale teadaolevalt riigiasutused seda informatsiooni ajakirjandusele lekitanud ning Kaitsepolitseiamet ei täida Eesti vastu suunatud luure- ja mõjutustegevust tõkestades kellegi poliitilist tellimust ega osale riigi sisepoliitika suunamises.
Riigipea ütles seoses selle juhtumiga:
“Esiteks, välisriigilt raha küsimine oma valimiskampaania teostamiseks või varasemate võlgnevuste tasumiseks ei ole kuidagi aktsepteeritav.
Iga teene ootab vastuteenet, iga rahaeraldise eest esitatakse kunagi arve. Eesti riik ei tohi end kunagi leida olukorrast, kus tal on teiste riikide ees avalikkusele teadmata tasumata arveid või vastamata teeneid.
Poliitiku, erakonna juhi, pealinna linnapea poolt välisriigilt ja avalikkuse teadmata raha küsimine pühakoja ehitamiseks ei ole ka kuigi arukas tegu. Eriti, kui ka see aktsioon seostub või seda saab seostada valimiskampaaniaga.
Kiriku ehitamine ei ole taunitav tegevus, kuid see peaks toimima viisil, mis ei põhjusta süüdistusi eetiliselt kaheldavates tegudes. Praeguseks on Lasnamäe kiriku ehitamisest saanud sisepoliitilise kampaania osa ning seda tegevust finantseeritakse väljastpoolt Eestit.
Äärmiselt tähtis on siinkohal hoiduda demagoogiast. Jutt ei käi õigeusklikest või venekeelsetest inimestest, keda mõnede hinnangul käimasolevas diskussioonis rünnatakse. See ei ole nii ja te teate seda väga hästi.
On aga põhimõtteline vahe, kas see kirik ehitatakse Eesti riigi, Tallinna linna, kohalike õigeusklike raha eest, või ehitab selle kiriku Tallinna linna teine riik. Seesuguste annetuste küsimine ja vastuvõtmine mistahes riigilt peaks olema välistatud.
Teiseks, mistahes motiividel need teod on toime pandud, pole Vabariigi Presidendil kuidagi võimalik neid aktsepteerida ega oma hinnanguid varjata. Sellega palun teil edaspidise valmiskampaania ajal ka arvestada.
Jah, ma mõistan, et väga kerge on nüüd sildistada mu seisukohavõtt sekkumiseks sisepoliitikasse ja alanud valimiskampaaniasse. Te teate, et olen nelja ametiaasta vältel täielikult hoidunud parteipoliitikaga tegelemisest, olen üritanud olla erapooletu ja järjekindel.
Küll aga lähtun ma oma ametivandest, mis seab mulle ülima kohustuse reageerida, kui miski asub õõnestama Eesti Vabariigi julgeolekut, turvalisust ja sõltumatust langetada poliitilisi otsuseid ning valida oma kurssi.
Siin ei ole küsimus selles, kas keegi on sooritanud kuriteo või väärteo, mille suhtes tuleb algatada ametlik uurimine. Te teate väga hästi, et parteide rahastamise uue korraga dekriminaliseeriti ebaseaduslike annetuste võtmine. Järelikult saavad hinnangud olla vaid eetilist ja moraalset laadi. Ehk siis meil tuleb teha vahet, mis on lubatud ja mis mitte. Küsimus on usalduses, aga ka selles, et avalikku võimu ei tohiks teostada inimesed, kes on teise riigi poolt šantažeeritavad.
Lisaks pean tunnistama, et mind teeb väga murelikuks kõnealuse teema avalik käsitlemine. Mulle tundub, et mõnede meelest käib siin mingi põnev mäng, mingite piiride kompamine, mille käigus muu hulgas õõnestatakse Eesti riigi tõsiseltvõetavust ja riigiasutuste usaldusväärsust.
See ei ole mäng. Tegelikult näitavad moraalne hinnang juhtunule ja sellest johtuvad otsused, mis on Eesti poliitikas lubatud ja mis on jätkuvalt keelatud. Siinjuures tuleb kindlalt eristada süütuse presumptsiooni põhimõtet ja eetilisi nõudeid neile, kes pürivad avaliku võimu teostamisele.
Lõpliku valiku neis küsimustes teeb valija, kellel on õigus teada, kuidas ja kelle raha eest kavandatakse või tehakse valimiskampaaniat, makstakse vanu võlgu ning kuidas rahastatakse oma varasemaid rahvale antud lubadusi.”
Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei