Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud esitasid kahtlustuse kuriteos Armylaw OÜ-le ja kahele sellega seotud inimesele, kes pakkusid ajateenistusest vabastamise teenust. Esialgsetel andmetel esitati selleks valeandmeid ja võltsiti dokumente.
Armylaw OÜ pakub inimestele juriidilist nõustamist ajateenistusest vabanemiseks, jättes klientidele mulje, et tegevus on seaduslik, teatas politsei.
Kahtlustuse kohaselt suunati kliente esitama valeandmeid oma elukoha või keeleoskuse kohta, näiteks lasti klientidel oma elukoht registreerida välismaale, et jääda kättesaamatuks kaitseressursside ametile, kes lähtub rahvastikuregistri andmetest. Armylaw esindajad tegid kliendi nimel esitatud valeandmetega toiminguid, et neid selliselt kaitseväeteenistusest vabastada.
Kahtlustus hõlmab Armylaw poolt tehtud toiminguid kümne kliendi osas. Kahtlustus esitati Armylaw OÜ-le ja selle esindajatele, 38-aastasele Andrei Vesterinenile (firma ainuomanik) ja 26-aastasele Janikale ning nende teenuseid kasutanud noortele.
Korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul saab praeguseks kogutud andmete põhjal järeldada, et firma kliendid üritasid kaitseväeteenistusest vabaneda valeandmete esitamise teel.
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Janno Reinkorti sõnul on teadlikult dokumendi võltsimine ja selle kasutamine eraldiseisvad kuriteod, mille eest võib eraisikut karistada kuni kolmeaastase vangistusega.
"Valeandmeid sisaldava dokumendi esitamise eesmärgiks oli omandada sisult tõele mittevastav elukoha registrikanne ning seejärel läbi registrikande vabaneda kaitseväeteenistuskohustusest," ütles Reinkort.
Vesterinen ütles ajakirjandusele saadetud avalduses, et käimasolev uurimine kriminaalmenetluse raames ei tulnud talle üllatusena. Vesterineni sõnul ei ole tema ettevõte rikkunud ainsatki Eesti seadust ning püüab hoopis ajateenistusse kutsumise pakilist probleemi lahendada.
"Oma töös lähtume veendumusest, et ajateenistus ei sobi kõigile noortele. Mõne jaoks on takistuseks religioossed ning moraalsed ja eetilised tõekspidamised, teised aga lihtsalt ei ole füüsiliselt ja psühholoogiliselt valmis relva haarama. Samas peaks igal noorel olema valikuvõimalus," põhjendas Vesterinen oma tegevust.
Loe artiklit ERRist.