Kolmele Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstile esitatud korruptsioonikahtlustus toob esile süsteemsed probleemid. Eesti meditsiinis liigub kaks korda rohkem raha kui riigikaitses, aga kasutamist kontrollib ühe käe sõrmedel inimesi.
Kui möödunud aasta juulis jõudis uudistesse korruptsioonikahtlus PERH-is, oli see juhatuse esimehele Agris Peedule ebameeldiv, aga mitte täielik üllatus. Nimelt andis keskkriminaalpolitsei Peedule, kes on varem ise õiguskaitses töötanud, juba pool aastat varem teada, et neile pakuvad huvi asutuse suured riigihanked.
"Mulle anti info, et regionaalhaigla teatud töötajate tegevuse üle tuntakse huvi. Loomulikult lõppkokkuvõttes, mis see täpne huvi oli, milliseid hankeid see endas sisaldas, sellest ma sain siis teada kui hommikul tuldi läbiotsimismäärusega," rääkis Peedu.
Keskkriminaalpolitsei nimetab juba aastaid üheks oma prioriteediks võitlust korruptsiooniga meditsiinis. Viimati septembris mõisteti süüdi Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogiaosakonna juht ja – nii palju kui avalikult teada – käivad suured uurimised nii Ida-Tallinna Keskhaiglas kui ka PERH-is.
Sõltumata, millega konkreetsed juurdlused lõpevad, ütleb korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepp, et meditsiinirahade kasutus Eestis on pahatihti läbipaistmatu ja kontroll pea olematu.
"Meie oma menetlustes tulenevalt näeme, et pigem on viga süsteemis. Kuna antud sektor puudutab meid kõiki väga isiklikult. See puudutab meie tuttavaid, meie vanemaid, meie õdesi-vendi. Me oleme ise pikkades ravijärjekordades olnud, siis loomulikult see sektor kõnetab meid eriti ja kuna me tegelema seal keskkriminaalpolitsei mõjupõhiste menetlustega. Just menetlustega, mis avaldavad kõige paremat ja positiivsemat mõju just Eesti riigile, eesti rahvale, siis see on kindlasti üks valdkond, mis meid väga puudutab," ütles Kübarsepp.
Ühelt poolt teevad arstid tänuväärset tööd ja meditsiin ongi väga keeruline ning kallis valdkond. Teisalt – kasvõi seetõttu, et enamik tegutsejaid tuleb ühest ülikoolist – esineb üksjagu mugavust ja mõnikord otsest korruptsiooni. Sama kinnitab ka allikas siseringist. "Annika" – nimetagem teda selle varjunimega – on osalenud ja osaleb tänaseni suurtel meditsiiniseadmete hangetel. Ta kardab, et saates rääkimine seab tema töökoha ohtu, mistõttu esineb ta varjatult ja pseudonüümi all.
"Lääne-Euroopas on nii, et kui hange kuulutatakse välja, siis alles hakkab konkurss. Eestis on aga tihti nii, et konkurss sisuliselt lõpeb siis, kui hange välja kuulutatakse. Tegelik müügitöö, toodetega tutvumine ja valik, tehakse enne hanke väljakuulutamist kulisside taga juba ära," kirjeldas Annika.
Ehkki ametlikult valitseb igasuguste käsi-peseb-kätt tehingute suhtes nulltolerants ja tõhus kontroll, näitab kasvõi PERH-i juhtum, kui keeruline on sellele küüsi taha saada. 2020. aasta lõpus kavandati Eesti suurimas haiglas järjekordset hanget, et saada nelja aasta varu endoproteese. Endoproteesi ehk tehisliigest kasutatakse näiteks kulunud põlve või puusaliigese asendamiseks ja neid kavatseti hankida kokku 5,6 miljoni euro eest.
Arstid ootavad tööd konkreetsete seadmete ja vahenditega
PERH-i eelarve on üle 270 miljoni euro ja aastas tehakse keskmiselt 200 suuremat või väiksemat hanget. On loogiline ja loomulik, et komisjonidesse, mis neid ette valmistavad, kuuluvad oma ala asjatundjad ja arstid, kes seadmeid konkreetselt kasutama hakkavad. Samas ei tohi need inimesed olla potentsiaalse tarnijaga isiklikult seotud. See on aga väikeses Eestis pea võimatu.
"Reeglina on enamikes haiglates rotatsioon osakonnajuhtide seas sisuliselt olematu, need samad inimesed on seal 10-20-30 aastat oma valdkonda juhtinud. Ja eks arstid ole intelligentsed inimesed - nii mõnedki neist nägid juba 20 aastat tagasi, et teatud tüüpi meditsiiniseadmete ja -vahendite hinnad on päris krõbedad, valikut sisuliselt ei ole ning miks mitte siis midagi ise maale tuua või paluda sõpradel tuua. Kui vaadata, mis hanked on mis haiglates võitnud, siis joonistub siin-seal teatud muster välja. Iseküsimus muidugi on, kas sellised seosed on ilmtingimata just korruptsioon," rääkis Annika.
Juba rohkem kui 10 aastat tagasi ilmusid ajakirjanduses lood, kuidas TÜ Kliinikumi kümnetesse miljonitesse kroonidesse küündivaid endoproteeside riigihankeid võitsid ainult kaks osaühingut, kes olid seotud kliiniku arstidega nende erafirmade kaudu.
Konkreetset PERH-i hankeid ette valmistanud komisjoni kuulusid muuhulgas tuntud ortopeedid Ants Kass, Andrus Kikas ja Maksim Lugovskoi. Neist kõige teenekam ja tunnustatum on 71-aastane Kass, kes töötas PERH-is 1980. aastast ja veel mõni aasta tagasi juhtis ortopeediaosakonda.
Annika sõnul on hanke avaldamise ajaks osalistele enamasti teada, kes selle võidab. Hanke tehnilistele tingimustele kvalifitseerub vaid üks pakkuja.
"10 aastat tagasi tehti väga labaselt suunatud hanketingimusi, täna on see natuke rafineeritum. Tehnilised spetsifikatsioonid on sõnastatud üldsõnalisemalt ja tundub, et sellistele tingimustele võiks vastata päris mitu tootjat - aga ühes kohas nõutakse ikka mingit spetsiilist lisavõimaluse olemasolu, mida on ainult ühel tootjal. Seega esmapilgul hanget üle vaadates ei saa arugi, et tegemist on suunatud hankega," rääkis Annika.
Hanke hinnavaheks kujunes ligikaudu 1,5 miljonit eurot
Tagantjärgi torkab riigihangete registrit sirvides silma, et PERH-i endoproteeside hangetel domineerib juba aastaid Soome firma Baltrade, millel on Eestis esindus. Aastakümnete jooksul on sel firmal olnud PERH-iga lepinguid mitmekümne miljoni ulatuses – PERH on Eestis nende peamine ja suurim klient.
Uurimise praeguses faasis ei kommenteeri keskkriminaalpolitsei avaldada tulemusi ja hetkeseisu. "Pealtnägijaga" vestelnud allikate kinnitusel sätiti aga PERH-i hanke tingimused selliseks, et võidaks taas Baltrade.
Tähelepanuväärne on, näiteks 2020. aasta hange oli jagatud kaheksaks osaks vastavalt proteesi tüüpidele ja kuue puhul nimetasid hanke koostajad otsesõnu ainsaks tarnijaks, kes tingimustele vastab, Baltrade'i. Ehk juba hankedokumendis nähti ette, et 5,6-miljonilisest hankest 5,2 miljonit eurot läheb neile.
"Kui ma vaatasin nüüd seda uut hanget, siis ilmselgelt oli selline ahhaa-efekt, et miks me näiteks varem ei olnud kasutanud konkurentsipõhist läbirääkimistega menetlust, miks varasemalt meil hanke osasid oli vähem kui nüüd selles uues hankes, aga vahetult tolles ajas ja ruumis ainuüksi mingisugused tehnilised kirjeldused või osade arv vahetult sellist kahtlust küll ei tekitanud," rääkis Peedu.
Seda lepingut siiski ei sõlmitud ja 2021. aasta suvel peeti kahtlustatavad kinni ja otsiti läbi nende töö- ning elukohad. Taas kord ei saa asjaosalised avada täpseid tõendeid, mis kokkumängule viitavad, ja võibolla oli Baltrade'i eelistamisel häid põhjusi, aga kõnekas on, et kui PERH tegi nüüd uue hanke, tuli hind palju-palju odavam. Peedu sõnul oli vahe ligikaudu 1,5 miljonit eurot.
Kübarsepa sõnul näitavad rahvusvahelised uuringud, et korruptsiooni nn juurdehindlus on ligikaudu 5-10 protsenti. "Me oletame, et Eestis on see midagi sarnast. Ometi tõesti oleme ka meie näinud mõnda kaasust, kus juurdehindlus on olnud kolm kuni neli korda. Ja kui me paneme selle suurde summade konteksti, siis need summad on päris suured. Kui me suudaksime selle raha suunata tagasi meditsiini sektorisse, siis võib-olla me mõned aastad järjest ei peaks jõulutunnelis enam meditsiinilistele seadmetele raha küsima."
Lisaks hankereeglite rikkumisele esitati kahele staažikale arstile kahtlustus ka altkäemaksu võtmises, mis tähendas, et nad võtsid patsientidelt või nende lähedastel raha ravijärjekorras ettepoole pääsemiseks.
"Riigihanked on alati uurimisorganite tähelepanu all. Aga see, et oleme regionaalhaiglas mingi hetk selles olukorras, kus ühe meie töötaja suhtes on esitatud siis kahtlustus patsiendilt või tema lähedaselt raha vastu võtmise osas, see oli küll noh… suur-suur üllatus," ütles Peedu.
"Pealtnägija" pöördus kõigi kahtlustuse saanud arstide poole. Keegi neist süüd omaks ei võta, aga täpsemaid kommentaare ka ei anna. Doktorid Kass ja Kikas lahkusid PERH-ist omal soovil, Maksim Lugovskoi töötab seal edasi. Baltrade'i Eesti müügijuht vastas kirjalikult, et nad jälgivad jutuks olevat protsessi huviga. "Usaldame eesti õigussüsteemi. Teame ka, et oleme oma igapäevatöös järginud seadust ja oma ettevõtte reegleid. Meile pole teada ükski asjaolu, mille tõttu peaksime muretsema Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga sõlmitud hankelepingute pärast."
Hanked jagavad riigi kaheks
Hangete protsessi n-ö vastaspoolelt tundva "Annika" sõnul ei eelista arstid tehnika ja tarvikute puhul ühte kindlat tarnijat alati korruptiivsetest kaalutlustest, vaid näiteks selle tõttu, et usaldatakse mingi firma tooteid ja ollakse harjutud neid kasutama. Tuttava margi vahetus võiks halvemal juhul kaasa tuua isegi ravivigu.
"Haigla on valiku ees, sest eludega ju mängida ei saa. Aga samas kui sa oled vanakooli kirurg ja kui sa tõesti ei ole võimeline õppima uusi asju kasutama, siis äkki enam pole vaja lõigata," rääkis Annika.
PERH-i juhtumi eeluurimine kestab juba üle pooleteise aasta ning Kübarsepa sõnul ollakse lähedal materjali prokuratuuri saatmisele. Põhjus, miks nii politsei kui PERH asjast avalikult räägivad, on nende sõnul süsteemsed probleemid, mis välja joonistuvad.
Kübarsepp juhtis tähelepanu, et haigekassa eelarve oli viimasel aastal kaks miljardit eurot. "Mis on siis nagu Eesti praktiliselt suurim rahakott. Sellest tervishoiuteenused olid 1,36 miljardit ja see on praktiliselt kaks korda rohkem kui tänasel kriisi ajal läheb kaitsekuludeks. Need numbrid Eesti mõistes on tohutud ja loomulikult peame me nende numbritega ka ära ravima kõik Eesti inimesed, mistõttu iga sendi kulutamine on väga-väga oluline."
Siseringiga kursis oleva Annika sõnul torkab silma mitu anomaaliat. Näiteks näivad Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti meditsiinitarvikute turud olevat vaikimisi ära jaotatud ning kumbki teise marjamaale ei trügi. Kui PERH-i endoproteeside hangetel domineeris Baltrade, siis Tartu Ülikooli Kliinikumi sarnastel hangetel juhib OÜ Wimberg. Kumbki neist eksib harva teise turule ja veel harvem võidab seal mõne hanke. Ehk – kui jätkata võrdlust riigikaitsega – teeb umbes sama välja nagu Võrus ja Paldiskis asuvad pataljonid hangiksid enda relvi eraldi.
Kübarsepa sõnul võiks lahenduse tuua näiteks haigekassa juures eraldiseisva hangetega tegeleva üksuse loomine.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp ei pea seda asjakohaseks. "Tervisekassa täidab oma rolli ka järelevalves. Panna sinna juurde veel muid kohustusi just selle üksiku näite puhul, ma ei pea seda õigeks."
Ei sotsiaalministeerium ega tervisekassa pole ettepanekust vaimustuses. Tervisekassa keeldub üldse selle loo jaoks kaamera ees kommentaarist väitega, et see polevat üldse nende ampluaa. See ongi üks suurim üllatus, mida teemat uurides kohtame.
Nimelt monitoorivad hankeid haiglate oma audiitorid ja pisteliselt ka riigikontroll, kuid sisuliselt ainus üksus Eestis, kelle põhitegevus on mitme miljardi euro suurust meditsiinihangete turgu kontrollida, on rahandusministeeriumi riigihangete järelevalve osakond. Selles osakonnas töötab viis inimest, kes peaksid jälgima kõiki 8000 hanget, mis Eestis üldse aastas toimuvad.
"Me ei ütle, et meie jõud ei käi sellest kõigest üle, aga kui meie kohale jõuame, siis on juba hilja. Siis on enamasti juba midagi ära toimunud," rääkis Kübarsepp.
Alasepa sõnul on süsteem aastatega läbipaistvamaks muutunud. "Klinitsistile, kes tegelikult põhilise aja tegeleb patsiendiga ja peab tegelema kliiniliste teadmiste suurendamisega antakse ka väga palju teadmisi, kuidas ennast hoida, kuidas ennast kaitsta. Võib-olla arstina ütlengi ühel hetkel, et ma ei tahagi selles hanke komisjonis esineda või olla kaasatud, et ma saan kohe süüdistuse. Ma arvan, et me ei tahaks keegi ka sinnamaani liikuda."
Mõned haiglate ülesed ühishankeid on juba ka toimunud. Näiteks hankisid kõik Eesti suurimad haiglad koos südamestimulaatoreid. Loo osalised nõustuvad, et see oleks üks peamisi vahendeid, kuidas antud hetkel suurte hangete maastikul korruptsiooni vastu võidelda ja nende hinda ka alla tuua.
Vaata "Pealtnägija" saatelõiku ERRis.