Riigikogu liikme Rait Maruste hinnangul ei anna ühingu Korruptsioonivaba Eesti pakutud poliitikute eetikakoodeks mingit garantiid, et poliitikud moraalinorme ei riku, kuid see paneks nende käitumisele teatud sunni peale.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhi vandeadvokaat Jaanus Tehveri sõnul on eetikakoodeksid paljudel insitutsioonidel ning see toimib. "See toimib eelkõige tänu sellele, et see on ühe asutuse, professiooni vms inimeste grupi eneseregulatsiooni efekt - need inimesed ise on selle regulatsioni endale välja töötanud ja kehtesanud. Nad ise loevad seda endale palju siduvamaks, kui mingit väljaspoolt peale pandud reeglit," selgitas Tehver ETV saates "Vabariigi kodanikud".
Tehver rõhutas, et kogu ühiskonna regulatsioon ei saa fikseeruda seaduse tasandil. Ühed on tema sõnul puhtalt moraalinormid ja inimlikud väärtused, mida ei saa kirja panna ning teises äärmuses on inimestele peale pandud konkreetsed määrused.
"Aga seal vahel on oluline ruum, mis poliitika vallas on täitmata - kokkuleppelised reeglid organisatsioonides, erakonnas ja mujal. See on ruum, mis tuleb ka ära täita, märksa täpsemad reeglid tuleb ka meie arvates fikseerida ja meie arvates on õigem viis selleks mitte seadus, vaid kokkulepe," ütles ta.
Reformierakondlase Rait Maruste hinnangul tekib probleem siis, kui inimene võtab juriidikat moraalist lahus. "Kui keegi on õiguse ja moraali lahutanud, siis on midagi valesti. Ühiskonnas on teatud väärtused ja me peame oma ühiskonnas ka õigust ehitama üles nii, et see oleks kooskõlas meie väärtustega. Kui need kaks asja lahutame, siis oleme sügavas rabas," rääkis Maruste.
Tema sõnul on aga keeruline seadusesse kirjutada au ja häbitunnet, sest see peaks inimeses endas olema ning kui seda pole, on see ühiskonna probleem laiemalt. "Üks asi on erakonna väärtused, mida on kahjustanud mingid tegelased, kuid teine teema on see, et peaks tulema näiteks teatud kõlbelised standardid riigikogule tervikuna. Näiteks Euroopa Parlament võttis vastu selle liikmete eetikakoodeksi. Eetikakoodeks ei anna küll absoluutset garantiid, et midagi ei juhtu, aga see paneb teatud sunni peale ja hoiab mingid kõhklused ära," ütles Maruste.
Tema hinnangul võiks riigikoguliikmete käitumiskoodeksi väljatöötamisega tegeleda.
Ka Eesti Päevalehe ajakirjaniku Kärt Anvelti sõnul tekitab eetikakoodeks teatud sundi käitumisele. "Kui ma millelegi olen alla kirjutanud, siis kohustab see mind ka millekski.
Enda au ja südametunnistus paneks eetikakoodeksid vastu võtma," ütles ta.
Jaanus Tehver rääkis, et eetikakoodeksi väljatöötamise kontekstis on võimalik kaaluda ka mehhanisme, mis tagaksid selle, et eetikakoodeksi rikkumine ei jääks tagajärjeta. "Võimalike sanktsioonidena tuleks kõne alla hoiatused riigikogu juhatuse tasemel, aga ka praktilisemad meetmed - näiteks teatud ajaks sõnavõtu võimaluse ära võtmine, komisjoni tööst kõrvaldamine jne. Riigikoguliikmelt ei saaks aga mandaati võtta, sest mandaadi annab valija," selgitas ta.
Allikas: ERR