Õhtuleht: Kas ettevõtjate 800 000eurost annetust lastetoetust tõstnud erakondadele võib tõlgendada kui seaduse ostmist? Kas on oht, et erinevate huvidega ettevõtjad võivad erakondadele annetuste lubamisega hakata üksteist ülepakkuma?Anni Jatsa, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht: Erinevalt väärtuste toetamisest mängib nii-öelda seaduse ostmisel enim rolli annetaja erahuvi, sealhulgas ka annetaja firma huvid. Ostetavate seaduste puhul on selge, mis eesmärgil annetatakse. Antud ärimeeste puhul pole selge, mis on nende ühine ärihuvi, mida annetus võiks varjatult toetada. Seaduste ostmise juhtumites on põhjus-tagajärg seos olnud tuvastatav.
Kuni Eestis pole selgeid lobireegleid, jääb nii-öelda ülepakkumiste ja ka täiesti varjatud kokkulepete oht alles. Lobireeglite väljatöötamisega oleks võimalik selgeks teha, kas see juhtum on korruptsiooniohtlik või mitte ning muuta poliitiline otsustusprotsess üldiselt läbipaistvamaks. Seejuures peaks ka erakondadel lasuma vastutus, mis põhimõtetel ja mille eest nad annetusi vastu võtavad.
