Korruptsioonivastane erikomisjon plaanib taastada nõude, et riigifirmade juhtkonna ja nõukogude liikmed peaksid tulevikus taas hakkama esitama huvidedeklaratsioone. See võimaldaks komisjoni esimehe Katri Raiki hinnangul hoida tulevikus ära Heiki Kranichi laadseid korruptsioonihõngulisi olukordi.
Riigikogu korruptsiioonivastane erikomisjon arutas esmaspäeval Heiki Kranichiga seotud küsimusi. Nimelt on Reformierakonda kuuluval poliitikul üleval suured võlgnevused ettevõtja Koit Uusi ettevõtete ees. Korruptsioonivastase erikomisjoni juht, sotsiaaldemokraat Katri Raik rääkis, et Kranich oma võlgu tunnistas, kuid märkis, et koos lähedaste varadega õnnestuks tal need vajadusel tasuda.
Samas rääkis Kranich komisjonile, et ta loodab et tal ei tule neid võlgnevusi, mis on tekkinud käendustest, ise kinni maksta. Raik lisas, et kokkuvõtvalt komisjoni Kranichi tegevuses midagi seadusesvastast ei leidnud.
Raiki sõnul riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon Kranichi tegevust Eesti Loto juhina ei analüüsinud ja seda teeb vajadusel prokuratuur. Nimelt võttis Äripäeva andmetel Kranich olles riigifirma Eesti Loto juht ettevõtjalt Koit Uusilt sadu tuhandeid eurosid laenu, misjärel kolis riigifirma oma kontori Uusiga seotud pinnale rentnikuks.
Kranich lükkas tagasi väited, et laenud on saadud meeleheaks. Kranichi kinnitusel otsustas kolimise nõukogu, mitte tema.
"Ma kirjeldasin neile, missugused olid tehiolud ühel või teisel juhul. See, mis puudutab Eesti Lotot, on tegemist otsese vale ja faktide kombineerimisega ajakirjanikule soovitud suunas ja seda ei saa ma aktsepteerida. /... Mulle jäi mulje, et komisjon sai aru, missuguse olukorraga on tegemist, sai aru, missuguse surve alla üritatakse panna iga avaliku elu tegelane, ja ma arvan, et lahtisi otsi ei jäänud," rääkis Kranich "Aktuaalsele kaamerale".
Riigiprokuratuurist öeldi esmaspäeval, et Kranichi ja Eesti Loto küsimuses kontrollitakse veel andmeid.
Siiski rääkis Raik, et korruptsioonivastase erikomisjoni hinnangul tuleks taas seadust muuta. Kui 2013. aastani tuli riigifirma juhtidel esitada huvide deklaratsioonid, siis Raiki sõnul võiks selle süsteemi tagasi tuua, nii et edaspidi peaksid riigifirmade kõik juhatuse ja nõukogu liikmed esitama avaliku huvide deklaratsiooni.
Samas milline võiks olla sellele muudatusele toetus parlamendis ja kas ning kui kiiresti võiks see muutus parlamendis läbi minna Raik öelda ei osanud.