President Toomas Hendrik Ilvese ja talle kuuluva Ermamaa toetusraha juhtumis saab küsimuse taandada sellele, kas president on nagu kuningas või nagu kõrgprofessionaal, näiteks arst, kirjutab praktilise eetika õppejõud Aive Pevkur.
Ärma afääri puhul kõlavad presidendiga seoses kahte sorti argumendid. Esiteks argumendid presidendi tulemuslikust tegevusest ja heaks presidendiks olemisest. Inimesed, kes teda 170 000 euroga kiusavad, on väiklased ja ei hinda presidendi kümne aasta tulemuslikku tööd. Teiseks kõlavad argumendid, et teised taotluse saajad pidid toetuse täies mahus tagasi maksma. Miks või mille poolest üks kasusaaja parem on.
Sisuliselt taandub küsimus sellele, kas president on nagu kuningas või nagu kõrgprofessionaal, näiteks arst. Kui president on nagu kuningas, siis tema ongi riik, kus isiklike ja avalike rollide eristamine ei ole võimalik. Ta on kõrgemal teistest kodanikest ja tema puhul ei kehti samad reeglid. Kui ta on nagu arst, siis täidab ta oma funktsiooni riigis, aga kodanikuna kehtivad talle samad reeglid, mis kõigile teistele.
Artikkel jätkub...
