Euroopa Parlament ja 27 liikmesriiki leppisid neljapäeval kokku EL-i pikaajalise eelarve sidumises mehhanismiga, mis nõuab riikidelt euroraha saamiseks demokraatlikest normidest kinnipidamist.
Euroopa Liidu Nõukogu teatavaks tehtud "ajutise leppega" ületatakse parlamendi vastuseis 1,1 triljoni eurose eelarve (MFF) ja 750 miljardi eurose taastepaketi heakskiitmisele.
EL-i liidrid leppisid ebamääraselt sõnastatud mehhanismis põhimõtteliselt kokku juulis peetud maratonkohtumisel, kus kiideti heaks ka koroonakriisist taastumise toetamiseks moodustatud abipakett.
Eurosaadikud kurtsid aga, et lepe on liiga hägune tagamaks, et liikmesriigid õigusriigi põhimõtetest kinni peaks. Tingimuste kehtestamisele olid ägedalt vastu Ungari, Poola ja Tšehhi.
Ungari ja Poola on sattunud Brüsseli kriitikarahe alla seoses kohtusüsteemi iseseisvuse lammutamise ja migratsioonireeglite õõnestamisega.
Budapest survestab ka opositsioonimeelset meediat ja on sulgenud välismaist päritolu ülikoole.
Saksamaad, mis on praegu EL-i eesistuja, on Euroopa Parlamendi meelekindlus ärritanud, kuna see takistas taastepaketi kasutamist. Riigi ametnikud pidasid eurosaadikutega läbirääkimisi kõigi 27 liikmesriigi nimel.
Euroopa Liidu Nõukogu teatel kaitseb uus mehhanism EL-i eelarvet seal, kus õigusriigi põhimõtete rikkumine võib mõjutada eelarve mõistlikku kasutamist.
Saksa saadik Michael Clauss EL-i juures nimetas seda "oluliseks verstapostiks järgmise pikaajalise eelarve ja taastepaketi lõpuleviimises".
"Meil on laual ajalooline 1,8 triljoni eurone finantspakett. Kuna pandeemia teine laine räsib liikmesriike, pole aega kaotada," ütles ta.
Loe ERRist.