Millised on õiged vabaühendused? Ühe võimaliku vastuse annab 2002. aastal väärtuste põhjal vastuvõetud vabaühenduste eetikakoodeks, mille saamisloost ja olulisusest kirjutab Agu Laius.
Mäletate, 1990. aastate teisel poolel oli nii ühiskonnas, meedias kui ka eriti poliitikute seas palju umbusklikku, isegi pahatahtlikku suhtumist vabaühendustesse? Neid kutsuti rottideks riigi viljasalves, kahtlustati organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu soodustamises ning nende kohta kasutati teisigi vingeid halvustavaid sõnu.
Vabaühenduste maine oli vilets ja parimal juhul peeti neid tähtsusetuteks "kindakudujateks" ja tühitegijateks. Lepiti, et toimetagu, aga jäägu oma liistude juurde.
Ühiskonnas puudus arusaamine vabaühenduste rollist ning inimeste osalemisest ühiskonna asjade arutamisel ja otsustamisel. Eesti oli elanud juba ligi kümme aastat rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseaduse väärtusruumis, aga need väärtused olid paljuski jäänud kaugeks ja sisutuks.
Loomulikult ei toimunud siis vabaühenduste, avaliku võimu asutuste ja poliitikute pidevat vahetut suhtlemist, rääkimata kaasamisest ja osalemisest õigusloomes. Suheldi meedia vahendusel vastastikku etteheiteid tehes.
Nii elatigi aastaid teatud poliitikute ja vabaühenduste esindajate vastasseisus. Sellest oli vaja üle saada. Oli vaja ise muutuda ning muuta ka hoiakuid ja suhtumist ühiskonnas.
EKAK – arengu ja suhete nurgakivi
Kõige selle tõttu otsisid vabaühendused lahendusi, kuidas oleks võimalik siirduda vastasseisu asemel koostööle, ja ega muid võimalusi ei olnudki, kui jõuda püsiva suhtlemise ja dialoogini. See vajas midagi, mille põhjal arutada, milles omavahel kokku leppida.
Vabaühenduste esindajad koostasid "Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni" (EKAK) ja esitasid selle riigikogule. Pooleteiseaastase erakondade ja fraktsioonidega peetud dialoogi tulemusel kiitis riigikogu EKAK-i heaks. Kokkulepe oli sündinud.
EKAK väljendab avaliku võimu institutsioonide ja kodanikuühenduste koostöötahet rahva omaalgatusliku organiseerumise ja tegevuse toetamiseks. See sätestab, et vabatahtlikult ühendusi moodustades tekib inimestel uusi võimalusi oma huvide, väärtuste ja eesmärkide väljendamiseks ja järgimiseks ning avalikuks aruteluks, nagu ka oma elu jooksvate probleemide iseseisvaks lahendamiseks ja vastastikuseks abiks.
Dokument võtab kokku, et kodanikuühendustega arvestamine ja koostöö nendega suurendab avaliku võimu tegevuse tulemuslikkust ja süvendab selle õiguspärasust kodanike silmis.
Nii saavutati suhtumise muutus ja otsustati töötada üheskoos Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiväärtuste – vabaduse, õigluse ja õiguse, sisemise ja välise rahu, ühiskondliku edu ja üldise kasu ning eesti rahvuse ja kultuuri kestmise nimel.
Konkreetselt sõnastati avaliku võimu ja vabaühenduste koostöö aluseks olevad põhimõtted ja väärtused ning seati eesmärgid.
EKAK riikliku strateegiana sõnastas avaliku võimu ja vabakonna suhete põhimõtted ja ühised jagatud väärtused, mille puhul tuli vabaühendustel näidata, et nad ühiskonnas just nii ka toimivad ja et loetletud väärtused on nende olemuses.
Sellised kokkulepped võivadki jääda deklaratsioonideks, kui ilusatele sõnadele ei järgne tegusid. Väärtused vajavad igapäevast nende järgi elamist ja tegutsemist ning sellega nende kaitsmist. Vastasel juhul võivad nad taanduda tühjadeks sõnadeks, moonduda ja jääda mõjuta. Passiivsed, üksnes paberil olevad väärtused hääbuvad.
EKAK-it oli aga vaja hakata ellu viima, oli vaja tegutseda. Väärtuspõhiseks tegutsemiseks ja maine parandamiseks nii avaliku võimu silmis kui avalikkuse ees oli ilmne vajadus vabaühenduste ühiste jagatud väärtuste ja põhimõtete kokkuleppe järele. Vabaühenduste koostöös sündis vabaühenduste eetikakoodeks.
Selle kohaselt täidavad ühingud oma missiooni teha midagi head, neil on kõrged ideaalid, nad väärtustavad demokraatlikku juhtimist ja sisemist töökorraldust, ilmutavad kodanikujulgust ja hoolivust, ei propageeri ega kasuta oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda, kasutavad loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ja säästlikult, on avatud ja läbipaistvad, avalikustavad oma tegevuse, on vastutavad ja aruandevalmid, on sõltumatud ja hoiduvad huvide konfliktist, tunnustavad mõtteviiside erinevust, ei halvusta ega laima.
Selliselt toimides on ühingud usaldusväärsed.
Kuidas toetab riik ühenduste arengut?
Areng ei jäänud ühepoolseks. Ka riik astus samme väärtuspõhise kodanikuühiskonnani jõudmiseks. Riigikantselei koostas riigiasutustele juhindumiseks kaasamise hea tava, siseministeerium ühenduste riigieelarvelistest vahenditest rahastamise juhendmaterjali ning koos Vabaühenduste Liiduga rahastamise hea tava ja annetuste kogumise hea tava. Ka vabatahtlik tegevus sai oma hea tava.
Hiljuti muudeti ära hasartmängumaksu nõukogu süsteem, mis avas võimalused nende toetuste läbimõeldumaks korraldamiseks. See aga vajab veel pisut aega muudatuste läbimõtlemiseks ja väärtuspõhise praktika kujundamiseks.
Katuserahade väärast jagamisest räägitakse üha enam, aga poliitikud on selle küljes seni veel jäigalt kinni. Nii viiakse ühendused konflikti eetilise rahastamise põhimõtetega ja muudetakse sõltuvateks.
Väärtuste ja põhimõtete kohaselt tegutsemine on muutunud ühiskonnas üha olulisemaks. Asjad liiguvad küll õiges suunas, ent paraku mitte soovitud tempos. Suuna hoidmine vajab pidevat toetust, vajab ressurssi, mis on aga suhtelises plaanis vähenenud.
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarve maht on püsinud 2008. aasta tasemel, samas kui riigieelarve maht selle ajaga kahekordistunud, hinnad märgatavalt kasvanud. Asjakohased põhjendused on poliitikud jätnud tähelepanuta. Nii kahaneb igal aastal KÜSK-i võime oma sihtgruppi vajalikul määral mõjutada ja võimestada.
Väärtused vabaühenduste tegevuses
Vabaühendused on oma väärtuste ja põhimõtete järgimisel, selgitamisel ja kaitsmisel muutunud üha kindlameelsemaks. Näiteid võib tuua väga paljudest valdkondadest, mainin siin vaid mõnda nagu Teeme Ära talgupäev, Kiusamisvaba Kooli liikumine, arvamusfestivalid, topsiringluse idee ja avalikel üritustel ühekordsete plastnõude mittekasutamine.
Agu Laius Autor/allikas: Erakogu
Millised on õiged vabaühendused? Ühe võimaliku vastuse annab 2002. aastal väärtuste põhjal vastuvõetud vabaühenduste eetikakoodeks, mille saamisloost ja olulisusest kirjutab Agu Laius.
Mäletate, 1990. aastate teisel poolel oli nii ühiskonnas, meedias kui ka eriti poliitikute seas palju umbusklikku, isegi pahatahtlikku suhtumist vabaühendustesse? Neid kutsuti rottideks riigi viljasalves, kahtlustati organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu soodustamises ning nende kohta kasutati teisigi vingeid halvustavaid sõnu.
Vabaühenduste maine oli vilets ja parimal juhul peeti neid tähtsusetuteks "kindakudujateks" ja tühitegijateks. Lepiti, et toimetagu, aga jäägu oma liistude juurde.
Ühiskonnas puudus arusaamine vabaühenduste rollist ning inimeste osalemisest ühiskonna asjade arutamisel ja otsustamisel. Eesti oli elanud juba ligi kümme aastat rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseaduse väärtusruumis, aga need väärtused olid paljuski jäänud kaugeks ja sisutuks.
Loomulikult ei toimunud siis vabaühenduste, avaliku võimu asutuste ja poliitikute pidevat vahetut suhtlemist, rääkimata kaasamisest ja osalemisest õigusloomes. Suheldi meedia vahendusel vastastikku etteheiteid tehes.
Nii elatigi aastaid teatud poliitikute ja vabaühenduste esindajate vastasseisus. Sellest oli vaja üle saada. Oli vaja ise muutuda ning muuta ka hoiakuid ja suhtumist ühiskonnas.
EKAK – arengu ja suhete nurgakivi
Kõige selle tõttu otsisid vabaühendused lahendusi, kuidas oleks võimalik siirduda vastasseisu asemel koostööle, ja ega muid võimalusi ei olnudki, kui jõuda püsiva suhtlemise ja dialoogini. See vajas midagi, mille põhjal arutada, milles omavahel kokku leppida.
Peeter Olesk: mine tea, mida sa ei tea? (2)
Vabaühenduste esindajad koostasid "Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni" (EKAK) ja esitasid selle riigikogule. Pooleteiseaastase erakondade ja fraktsioonidega peetud dialoogi tulemusel kiitis riigikogu EKAK-i heaks. Kokkulepe oli sündinud.
EKAK väljendab avaliku võimu institutsioonide ja kodanikuühenduste koostöötahet rahva omaalgatusliku organiseerumise ja tegevuse toetamiseks. See sätestab, et vabatahtlikult ühendusi moodustades tekib inimestel uusi võimalusi oma huvide, väärtuste ja eesmärkide väljendamiseks ja järgimiseks ning avalikuks aruteluks, nagu ka oma elu jooksvate probleemide iseseisvaks lahendamiseks ja vastastikuseks abiks.
Dokument võtab kokku, et kodanikuühendustega arvestamine ja koostöö nendega suurendab avaliku võimu tegevuse tulemuslikkust ja süvendab selle õiguspärasust kodanike silmis.
Nii saavutati suhtumise muutus ja otsustati töötada üheskoos Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiväärtuste – vabaduse, õigluse ja õiguse, sisemise ja välise rahu, ühiskondliku edu ja üldise kasu ning eesti rahvuse ja kultuuri kestmise nimel.
Konkreetselt sõnastati avaliku võimu ja vabaühenduste koostöö aluseks olevad põhimõtted ja väärtused ning seati eesmärgid.
EKAK riikliku strateegiana sõnastas avaliku võimu ja vabakonna suhete põhimõtted ja ühised jagatud väärtused, mille puhul tuli vabaühendustel näidata, et nad ühiskonnas just nii ka toimivad ja et loetletud väärtused on nende olemuses.
Liina Rajaveer: miks on mitmekesisus väärtus? (4)
Sellised kokkulepped võivadki jääda deklaratsioonideks, kui ilusatele sõnadele ei järgne tegusid. Väärtused vajavad igapäevast nende järgi elamist ja tegutsemist ning sellega nende kaitsmist. Vastasel juhul võivad nad taanduda tühjadeks sõnadeks, moonduda ja jääda mõjuta. Passiivsed, üksnes paberil olevad väärtused hääbuvad.
EKAK-it oli aga vaja hakata ellu viima, oli vaja tegutseda. Väärtuspõhiseks tegutsemiseks ja maine parandamiseks nii avaliku võimu silmis kui avalikkuse ees oli ilmne vajadus vabaühenduste ühiste jagatud väärtuste ja põhimõtete kokkuleppe järele. Vabaühenduste koostöös sündis vabaühenduste eetikakoodeks.
Selle kohaselt täidavad ühingud oma missiooni teha midagi head, neil on kõrged ideaalid, nad väärtustavad demokraatlikku juhtimist ja sisemist töökorraldust, ilmutavad kodanikujulgust ja hoolivust, ei propageeri ega kasuta oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda, kasutavad loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ja säästlikult, on avatud ja läbipaistvad, avalikustavad oma tegevuse, on vastutavad ja aruandevalmid, on sõltumatud ja hoiduvad huvide konfliktist, tunnustavad mõtteviiside erinevust, ei halvusta ega laima.
Selliselt toimides on ühingud usaldusväärsed.
Kuidas toetab riik ühenduste arengut?
Areng ei jäänud ühepoolseks. Ka riik astus samme väärtuspõhise kodanikuühiskonnani jõudmiseks. Riigikantselei koostas riigiasutustele juhindumiseks kaasamise hea tava, siseministeerium ühenduste riigieelarvelistest vahenditest rahastamise juhendmaterjali ning koos Vabaühenduste Liiduga rahastamise hea tava ja annetuste kogumise hea tava. Ka vabatahtlik tegevus sai oma hea tava.
Anija mõisas kuulutati välja aasta vabatahtlikud
Hiljuti muudeti ära hasartmängumaksu nõukogu süsteem, mis avas võimalused nende toetuste läbimõeldumaks korraldamiseks. See aga vajab veel pisut aega muudatuste läbimõtlemiseks ja väärtuspõhise praktika kujundamiseks.
Katuserahade väärast jagamisest räägitakse üha enam, aga poliitikud on selle küljes seni veel jäigalt kinni. Nii viiakse ühendused konflikti eetilise rahastamise põhimõtetega ja muudetakse sõltuvateks.
Väärtuste ja põhimõtete kohaselt tegutsemine on muutunud ühiskonnas üha olulisemaks. Asjad liiguvad küll õiges suunas, ent paraku mitte soovitud tempos. Suuna hoidmine vajab pidevat toetust, vajab ressurssi, mis on aga suhtelises plaanis vähenenud.
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarve maht on püsinud 2008. aasta tasemel, samas kui riigieelarve maht selle ajaga kahekordistunud, hinnad märgatavalt kasvanud. Asjakohased põhjendused on poliitikud jätnud tähelepanuta. Nii kahaneb igal aastal KÜSK-i võime oma sihtgruppi vajalikul määral mõjutada ja võimestada.
Väärtused vabaühenduste tegevuses
Vabaühendused on oma väärtuste ja põhimõtete järgimisel, selgitamisel ja kaitsmisel muutunud üha kindlameelsemaks. Näiteid võib tuua väga paljudest valdkondadest, mainin siin vaid mõnda nagu Teeme Ära talgupäev, Kiusamisvaba Kooli liikumine, arvamusfestivalid, topsiringluse idee ja avalikel üritustel ühekordsete plastnõude mittekasutamine.
"Nii on mitu vabaühendust oma tegevusega ühiskonda muutnud. Äsja võttis suurte muutuste eestvedaja rolli Rohetiigri koostööplatvorm."
Hiljuti oli loomakaitseühenduste eestvedamisel riigikogus arutusel karusloomafarmide keelustamine. Nii on mitu vabaühendust oma tegevusega ühiskonda muutnud. Äsja võttis suurte muutuste eestvedaja rolli Rohetiigri koostööplatvorm.
Ilmekas on näitena ka KÜSK. Riigi poolt EKAK-i elluviimiseks looduna sai KÜSK kaasa strateegias olevad põhimõtted ja väärtused ning valmiduse tegutseda vabaühenduste eetikakoodeksi kohaselt. Nendega nõustudes ja neid esile tõstes on KÜSK alati oma strateegias lisaks esitanud enda jaoks olulised põhimõtted ja väärtused. KÜSK järgib neid ise ja nõuab nende järgimist ka toetuse taotlejatelt.
Maailm ümberringi samal ajal muutub ja areneb. Ehkki senised väärtused ja põhimõtted on jätkuvalt aja- ja asjakohased, kerkivad esile ka uued, mis vajavad läbimõtlemist ja -arutamist. KÜSK on ajaga kaasas käinud, pöörates oma kontoris, aga ka töös laiemalt väga suurt tähelepanu keskkonnahoiule alates jäätmete sorteerimisest kuni ühekordsete toidunõude kasutamise olulise piiramiseni.
KÜSK on alati väärtustanud mitmekesisust, seal on koos töötanud mitme põlvkonna esindajad, nii mehi kui ka naisi, erineva emakeelega inimesi, puudega inimesi. Meie hulgas on olnud erineva maailmavaatega inimesi pea kogu värvigamma ulatuses.
Meie hulgas on olnud veganeid, kes on avanud meie jaoks uue ellusuhtumise, mõjutades KÜSK-i ürituste korraldamist. Need toimuvad üksnes ligipääsetavates ruumides, toidu pakkumisel arvestame erinevate soovide ja vajadustega, vajadusel tagame sündmustel viipekeele tõlgi.
Üha enam sisaldavad taotleja eetilise tegevuse nõudeid ka teiste rahastajate taotlustingimused. Paljud ühingud on kehtestanud oma eetilised põhimõtted, mis sageli on rangemadki, kui eeldab vabaühenduste eetikakoodeks.
Põhimõtete kasvav kaal
Väärtused ja põhimõtted töötavad, kui nende üle pidevalt arutatakse, kui debattides argumenteeritakse neist lähtudes. Strateegiates ja koodeksites olevad kenad sõnad ei ole palju väärt, kui nad sinna jäävadki, kui neid ei kasutata igapäevatöös ja tegemistes, kui nende toimet ei analüüsita ja neid ei uuendata.
Elame võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga märgatavalt muutunud maailmas. Esile on kerkinud olulised probleemid: kliimamuutused, digitaliseerimine, ränne, ühiskondade mitmekesistumine, vähemuste võrdne kohtlemine.
Põhimõtted ja väärtused on abiks muutunud välis- ja sisekeskkonna oludega arvestamisel. Need on ehk olulisemadki kui paar kümnendit tagasi, sest maailm on rohkem polariseerunud. Just vabaühendused, kes tuginevad väärtustele, põhimõtetele, eetilisele tegutsemisele ja avatud dialoogile, suudavad neid vastasseise tasandada.
Ühenduste endi tegevuses võib ette tulla ootamatuid olukordi, nagu ebaõnnestumised, huvide konfliktid ja korruptsioonioht, aga ka sisemised konfliktid. Ka neil juhtudel aitab eetikast tulenev lähenemine hoida õiget kurssi.
Paraku näeme mõnikord sellegipoolest eetilise tegutsemise põhimõtetest kõrvalekaldumist või viimasele läbi sõrmede vaatamist, sellise käitumise põhjendamist mingi saadava kasu abil. Väärib mõtlemist, mida selline kasu tegelikult tähendab, millise mulje sihtrühmale ja avalikkusele jätab.
Väärtuste kaitseks tuleks uuesti üle vaadata eetilised alused, millest vabaühendused oma tegevuses juhinduvad, ja need kaasajastada. Kahekümne aastaga on toimunud olulisi muutusi, mõned eeldavad suuremat tähelepanu, mõned asjad esiletoomist.
Vabaühendused vajavad oma eetikakoodeksi uuendamist, sest väliskeskkond on muutunud, sisemised tegutsemispõhimõtted on kaasajastunud ja avalikkuse ootused vabaühendustele on kasvanud.
Neist mõtetest lähtudes on vabaühendustel lähiajal vaja keskenduda oma eetilise ja väärtuspõhise tegevuse olemusele ning sõnastada uuendatud tänapäevased vabaühenduste eetilise olemise ja tegutsemise põhimõtted. Juba neil aruteludel on kindlasti suur kaal ja mõju. Nii taasloome ühise väärtusruumi.
Millises vormis seda teha, vajab läbimõtlemist. Küsimusi on teisigi. Kas ja kuidas korraldada järelevalvet? Kes seda peaks tegema? Usun, et näiteks Vabaühenduste Liit ja Korruptsioonivaba Eesti võtavad initsiatiivi ja ega ka KÜSK kõrvale jää. Olen kindel, et ise eetiliselt tegutsedes ja teistele neid ootusi seades suudavad vabaühendused hoida ühiskonda toimimas väärtuspõhise ja eetilisena.
Artikkel ilmus algselt ajakirja Hea Kodanik talvenumbris.
Loe artiklit ERRis.