Ausa Ettevõtluse Võrgustik | Korruptsioonivaba Eesti

Osale Ausa Ettevõtluse Võrgustiku töötubades!

2022. aasta koolituskava kohta loe rohkem siit.

Korruptsioon kui ebaaus ja omakasuline tegutsemine võib esineda igal elualal. Sellest ei ole vaba ka ärisektor. Maailma Majandusfoorumi hinnangul tõstab korruptsioon ärikulusid 10%. Järjest olulisem on ühendada Eesti ettevõtete jõud ning saata kogu ärisektorile ning tervele ühiskonnale jõuline korruptsioonivastane sõnum. Ausa Ettevõtluse Võrgustikuga liitunud ettevõtted jagavad Transparency Internationali (TI) visiooni: “Maailm, kus valitsused, poliitika, ettevõtlus, kodanikuühiskond ja inimeste igapäevaelu on korruptsioonist vaba”.

Ausa Ettevõtluse Võrgustikud (Business Integrity Forum) toimivad edukalt ettevõtete korruptsioonivastase koostöö platvormina Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias ja Rootsis. Võrgustik pakub liitunud ettevõtetele arutlemise, infojagamise, kogemuste saamise ning poliitikakujundamise võimalusi.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti loodab, et kõik võrgustikuga liituvad ettevõtted seavad oma eesmärgiks korruptsiooniennetusstandardite loomise ning võtavad kasutusele tõhusad korruptsiooniennetuse meetmed.

Võrgustiku liikmetena toetavad ettevõtted ühingu Korruptsioonivaba Eesti (KVE) püüdluseid korruptsiooni vähendamiseks ühiskonnas ja tegutsevad läbipaistva ja eetilise ärikeskkonna loomise nimel.

Võrgustikuga ühinedes ettevõte:

● On eeskujuks ausas äritegevuses

● Järgib eetilise äri ja läbipaistvuse põhimõtteid

● Saab võimaluse õppida (välis)ekspertidelt ja kolleegidelt ausa äri parimaid praktikaid

● Räägib riigi tasandil kaasa ausa ettevõtluse poliitikakujundamisel

Ausa Ettevõtluse Võrgustiku liikmetel on ligipääs ühingu Korruptsioonivaba Eesti rahvusvahelisele kontaktvõrgule. Võrgustiku kohtumised toimuvad regulaarselt ning tegevuse jätkusuutlikkuse tagab liikmete panustamine. Võrgustiku tegevust hoitakse üleval liikmemaksudest.

Ausa Ettevõtluse Võrgustiku liikmed

AS Eesti Raudtee

KONTAKT: info@transparency.ee

Mis on erasektori korruptsioon?

On ekslik arvata, et eraettevõtteid hõlmava korruptsiooni ainsaks väljendusviisiks on riigiametnikele ettevõtte esindajate poolt altkäemaksu andmine eesmärgiga võita hankekonkursse või saada meelepäraseid otsuseid. Maailmamastaabis moodustavad suure osa erasektorit puudutavatest korruptiivsetest tehingutest hoopis eraettevõtete esindajate vahel sõlmitavad korruptiivsed tehingud ehk niinimetatud business-to-business korruptsioon. Tehingute tegemine on usaldatud töötajatele, kelle tegevuse üle on üsna keeruline järelevalvet teostada ning tihti seda ei püütagi teha, kuna ei osata ette näha ohte, mis peituvad esindaja poolt lepingute sõlmimisel. Esindatava majandusüksuse juhtorgani liikmetele jäävad teadmata esindajate võimalikud korruptiivsed suhted, mis mõjutavad sõlmitavate tehingute sisu ja tingimusi.

Seetõttu on ettevõtte jaoks oluline teadvustada korruptsiooniga seotud ohtusid ning püüda tuvastada võimalikke riskivaldkondi oma organisatsioonis.

Erasektori korruptsiooni puudutav regulatsioon Eestis

Karistusseadustiku (KarS) eriosa ametialaste süütegude isikuline kohaldamisala hõlmab §-s 288 lisaks avalik-õigusliku ametiisiku mõistele ka eraõigusliku ametiisiku, kelleks on eraõigusliku juriidilise isiku juht või esindaja või isik, kes tegutseb teise füüsilise isiku nimel ning kelle tööülesanded on eeskätt seotud järelevalve või juhtimisalased või kes korraldab varaliste väärtuste liikumist.

Selgelt on aga kriminaalkorras karistatav ettevõtte esindaja poolt avalik-õiguslikule ametiisikule (kohaliku omavalitsuse ning riigiametnik) altkäemaksu andmine, mis lisaks meelehea andjale võib kaasa tuua kriminaalkaristuse ka juriidilisele isikule, keda ta esindab.

Karistusseadustiku isikuline kehtivus laieneb Eesti kodanikele ja Eestis registreeritud juriidilistele isikutele ka juhul, kui altkäemaksu antakse välisriigi ametiisikule.

Mis on ohud?

Otsene oht:

Pistise või altkäemaksu andmise, vahendamise või võtmise eest võib jurdiidilisele isikule määrata rahalise karistuse 3200–16 000 000 eurot või sundlõpetamise. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. Konkurentsialaste süütegude puhul võib teatud juhtudel rakenduda rahaline karistus kuni 10% ettevõtte käibest.

Kaudsed ohud:

· suurenenud kulud – tooteid ja teenuseid ostetakse sisse kallimalt, kuna lepingud ei ole sõlmitud lähtuvalt ettevõtte parimatest huvidest
· maine langus – kliendid, investorid ja partnerid ei usalda ettevõtet
· mitmesugused tegevuspiirangud ja keelud - näiteks ei tohi ettevõte osaleda riigihangetel

Kuidas ennetada?

Riskidest ülevaate omamine ning nende igakülgne teadvustamine on eelduseks nende maandamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel. Ühtne ning süsteemne korruptsioonivastane programm aitab ettevõtte tegevust korraldada viisil, kus erinevaid toimingud ja protseduurid on maksimaalselt läbipaistvaid ning iga töötaja teab, milline on tema roll selles süsteemis. Näiteks tasub rõhku pöörata tegevusjuhiste väljatöötamisele kõrge korruptsiooniriskiga olukordades nagu kingituste vastuvõtmine ja tegemine, huvide konflikt ja suhtlemine ametiisikutega.

Riskidest ülevaate saamiseks ning korruptsioonivastase programmi loomiseks on saadaval Transparency Internationali publikatsioone. Ühing Korruptsioonivaba Eesti valmistas ette Eesti erasektorile kohaldatud korruptsiooniriskide ennetamise manuaali ning enesekontrolli küsimustikku.

Tutvu uuringu ning enesekontrolliküsimustikuga SIIN.

Justiitsministeerium koostas 2019. aasta lõpul enesehindamise küsimustiku, mille abil saab suure või keskmise suurusega ettevõte (juht, riskijuht, audiitor vm) kiirelt hinnata, kas ettevõttes on olemas korruptsiooni vältivad meetmed ning kas need toimivad. Siit saab ka ka nippe, kuidas enda ettevõte korruptsioonikindlamaks teha. Tuleb vastata vaid kümnele küsimusele. Vastamine võtab aega 7 minutit.

Küsimustik on ligipääsetav SIIN.