November 2019
November tõestas, et Eesti uuriv ajakirjandus on kõrgel tasemel ning vaba. Ka KVE jaoks on tegu olnud tormilise kuuga, poliitilise korruptsiooni ilmingutega tegelemisest kohalike omavalitsustega kohtumise ja koolituste läbiviimiseni. Nüüd aga soovime teile veidi hilist korruptsioonivaba esimest adventi ja rahulikku jõuluaega!
KVE uudised
Kampaania 4. detsembrini! Sooduskoodiga „DYU34“ konverentsile „Kala mädaneb peast ehk väärtusjuhtimine ettevõttes“ kõik piletid -30%.
Kõige tõhusamaks organisatsioonikultuuri loojaks on juht ise. Olgu poliitikad ja juhendid nii täiuslikud kui tahes, jäävad need ilma juhtkonna tugeva toetuseta nii sõnas kui teos vaid formaalsuseks. Korruptsioonivastasel päeval kuuleme Eesti enda juhtidelt, mis kasu on ennetavatest meetmetest ning kuidas neid praktikas rakendada. Kogemusi jagavad Kai Realo (Circle K), Erik Laidvee (AS Eesti Raudtee), Martin Laine (Postimees), Steven-Hristo Evestus (KVE), Mati Ombler (PPA), Erkka Jaakkola (KVE) jt.
Piletid müügis Fientas. Leia üritus ka Facebookist.
Samal ajal kui ühing Korruptsioonivaba Eesti sai Aktiivsete Kodanike Fondilt teavituse, et saab järgmisel kahel aastal ellu viia projekti vihjeandmise õigus- ning väärtusselguse edendamiseks, tõdesime, et Eestis on selle järgi tõesti hädasti vajadus.
TTÜ teatas, et nende uurimiskomisjon ei leidnud Nurkse instituudist pettuse ega korruptsiooni jälgi, küll aga rikuti töökorraldusreegleid. TTÜ rektor lisas ka, et vihjeandja ei olnud uurimise ajal koostööaldis, mistõttu leiti, et ta ei toiminud heatahtlikult ning rikkus lojaalsuskohustust. KVE toetub rahvusvahelistele standarditele ja EL jõustunud direktiivile, mille järgi pole vihjeandjad vastutavad selle eest, milline on uurimise tulemus. Miks nii, sellest kirjutas KVE tegevjuht Postimehes.
26. ja 27. novembril kohtusime käimasoleva projekti raames viimasel tiirul üle 20 omavalitsusega üle Eesti, et rääkida korruptsiooniennetuslikest meetmetest ning tutvustada www.kovriskid.ee esmaseid tulemusi.
Seekord liitusid kohtumistega e-Riigi Akadeemia ning Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon. Mis aga tuli välja enesehindamise küsimustikest? Volikogud üle Eesti ennetavad ja maandavad korruptsiooniriske vähem kui valla- ja linnavalitsused ja nende ametiasutused. Enesehindamise tulemusel said volikogud 64% ning valla- ja linnavalitsused 77%. Välja joonistus, et volikogudes ei tegelda süsteemse korruptsioonialase teadlikkuse tõstmisega, nt koolituste ning käitumisjuhiste loomise näol, ning ühiselt valla- ja linnavalitsustega pole enamikes volikogudes loodud väärkäitumisest teavitamise kanalit ega korda. Vihjeandmise direktiivi ülevõtmisel see peagi kindlasti muutub.
Transparency International (TI)
15.-17. novembril kogunesid TI liikmete aastakoosolekule Berliini üle 100 ühingu üle terve maailma.
Noorim osaleja oli vaid 3 kuud vana, kuid tarkust jagasid talle teiste hulgas TI enda asutajaliikmed, kes ühingu 1993. aastal ellu kutsusid. Sel korral otsustati liikumise struktuurist kaotada ekspertidest üksikliikmed, kellel siiani oli samaväärne hääleõigus kohalike ühingutega. Selle asemel kutsutakse eksperdid uude rahvusvahelisse nõukogusse, mis hakkab nõustama nii TI sekretariaati kui ühinguid riikides. Lisaks valiti TI nõukokku kolm uut liiget Aafrika, Euroopa ja Kesk-Aasia riikidest ning TI Amalia auhinna pälvis TI Leedu suvekool Transparency School.
Meie TI lõunanaaber Delna sai hiljuti valmis raportiga „Avaandmed ja poliitiline terviklikkus Põhja- ja Baltimaades“, kus analüüsitakse teiste hulgas ka Eesti korruptsioonivastaseks tegevuseks vajalike andmekogude avatust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et andmeid ei ole regiooni 7 riigis üldjoontes kas üldse olemas või pole need avaandmetena kõigile kättesaadavad. See aga pärsib nii riikides kui rahvusvaheliselt korruptiivsete võrgustike avastamist ning huvide konflikti ennetamist. Lähemalt loe ingliskeelsest raportist Delna kodulehel.
Miks kuuleme viimase aasta jooksul nii tihti rahapesujuhtumitest?
Kas seetõttu, et pangad aitavad räpase raha pesemisele hea meelega kaasa või on riikide järelevalve liiga nõrk? Või on asi milleski kolmandas, näiteks mittetõhusates sanktsioonides? Loe lähemalt Transparency blogist, kus sellest kirjutab TI huvikaitse ekspert Max Heywood.
Teised korruptsioonist
Taskuhäälingu Kickback uues osas avab teadlane Monika Bauhr, millised on läbipaistvust suurendavate reformide mõju korruptsioonile ning milline on suhe soo ja korruptsiooni vahel, seda eriti võtmes, mis võiks seletada korrelatsiooni naiste suurema poliitikas esindatuse ning madalama korruptsioonitaju vahel.
Justiitsminister Raivo Aeg „Õigusloome poliitika põhialused aastani 2030“ eelnõust: õigusloome olgu avatud ja läbipaistev. Lähemalt justiitsministeeriumi pressiteatest.
Uudiseid ajakirjandusest
Prokuratuur alustas endise maaeluministri nõuniku Arumäe osas kriminaalmenetlust. KVE juhatuse liige Steven-Hristo Evestus uuris „Pealtnägija“ palvel ajakirjanduse kogutud dokumente ning leidis, et ta tegevus võib viidata mõjuvõimuga kauplemisele. „Aktuaalse kaamera“ ja „Pealtnägija“ ühislugu vaata ERRist.
Siseminister Mart Helme vihjas vastuseks endise maaeluministri nõuniku Arumäe osas kriminaalmenetluse alustamisele, et prokuratuur on poliitiliselt kallutatud. KVE juhatuse liige Steven-Hristo Evestus kirjutas Postimehes, et sellised valitsusliikmete sõnumid levitavad vaid ebakindlust ja -usku õigusriiklusesse. Loe artiklit täies mahus KVE kodulehel.
Maaeluministri tagandamisel otsustati ametist vabastada ka kantsler Illar Lemetti. Millist mõju võib see käik avaldada vihjeandjate kaitsele, kuula KVE intervjuust Kuku raadiole.
Arstidele tekitab toimingupiirang segadust. Millest see tekkinud on, kirjutas Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Postimehes.
Tartu maakohtu kohtunik sai kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises ning läbi otsiti ka juhtumiga seotud advokaadibüroo. Loe lähemalt ERRist.
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esinaine Katri Raik kirjutas ERRis, miks on praegusel hetkel koostamisel olev ministrite ja nende nõunike huvide konflikti vältimise juhend vajalik.